6-1

Kõrgeim Isand ütles: See, kes ei ole kiindunud oma töö viljadesse ja kes töötab, nagu peab, on mitteseotud, kes juhib elu, ja tema on tõeline müstik, aga mitte see, kes ei süüta tulesid ega täida kohustusi.

Selgitus: Selles salmis selgitab Krišna, kes on tõeline mitteseotud ja vaimse distsipliini praktiseerija. See ei ole ainult inimene, kes hoidub tegevustest või ei hoia tuld (sümboliseerides, et ta ei tee enam rituaale ega kohustusi). Pigem on tõeline loobuja ja vaimselt distsiplineeritud inimene see, kes täidab oma kohustust, kuid ei kiindu tegevuse tulemustesse.

6-2

Mõista, oh, Pāṇḍava poeg, et loobumine on sama mis Jumaliku teadvuse tee ehk enese ühendamine Jumalikuga, sest keegi ei saa vaimse distsipliini praktiseerijaks, kuni ei ole loobunud soovist meelte rahuldamise järele.

Selgitus: See salm õpetab, et Jumalikuga ühinemise ja vaimse ühtsuse saavutamiseks peab inimene hülgama oma isiklikud soovid ja keskenduma isetule tegutsemisele. Vaimse distsipliini tee ei ole ainult kehalised harjutused või mõtisklus, vaid ka sisemise soovi ja kiindumuse hülgamine, et saavutada vaimne vabadus ja rahu. See tee on enese ühendamine Jumalikuga läbi ilmalikest soovidest loobumise.

6-3

Sellele, kes on algaja Jumaliku teadvuse teel, peetakse vahendiks tegevust, aga selle kohta, kes on juba tõusnud Jumaliku teadvuse teele, öeldakse, et kõikide tegevuste lõpetamine on vahend.

Selgitus: See salm selgitab, kuidas vaimse distsipliini tee harrastaja areng muutub sõltuvalt tema vaimse küpsuse astmest. Krišna märgib, et neile, kes on vaimse distsipliini tee algajad, on aktiivsed tegevused ja kohustused oluline vahend meele ja keha ettevalmistamiseks vaimsele teele. Sellised tegevused, mida tehakse teadlikult ja isetult, aitavad kujundada enesedistsipliini, keskendumisvõimet ja moraalset puhtust. Seevastu neile, kes on juba saavutanud vaimse distsipliini kõrgema taseme, ei ole väline tegevus enam nii oluline. Sellel tasemel keskendub vaimne praktik (sisemise rahu praktiseerija) sisemisele rahule ja meele stabiilsusele, mis aitab tal säilitada tasakaalu ja olla täiesti valitsev sõltumata välistest asjaoludest. Rahu ja meele kontrolli säilitamine saab peamiseks vahendiks vaimse distsipliini seisundi säilitamiseks.

6-4

Inimene, kes on tõeliselt loobunud kõikidest materiaalsetest soovidest, tegutseb mitte meelte rahuldamiseks, vaid et saavutada Jumaliku teadvuse tee kõrgeim tase.

Selgitus: Selles salmis kirjeldab Krišna seisundit, kui inimene on saavutanud vaimse distsipliini kõrgeima taseme. Selle seisundi saavutamiseks peab inimene vabanema kiindumusest meelte objektide ja soovide vastu ning lõpetama seotuse materiaalsete tegevustega. See salm õpetab, et tõeline vaimne kasv toimub siis, kui inimene suudab talitseda oma meeli ja tegutseda isetult, ilma kiindumuseta materiaalsesse, ning selline inimene on saavutanud vaimse distsipliini kõrgeima taseme.

6-5

Inimene peab oma meele abil tõusma, mitte laskma end degradeeruda. Meele on piiratud hinge sõber ja see on ka tema vaenlane.

Selgitus: Meel võib olla nii sõber kui ka vaenlane, sõltuvalt sellest, kuidas inimene valitseb oma sisemaailma. • Peab iseennast ülendama – inimene peab ise töötama oma meele ja sisemise arengu kallal. Meel on see, mis võib inimest tõsta kõrgetele vaimsetele tasanditele. • Ei tohiks ennast halvustada – inimene ei tohiks halvustada ega lasta meelel luua negatiivseid mõtteid ja enesealandust, mis võivad takistada tema vaimset arengut. • Meel on sõber – kui inimene suudab oma meelt valitseda, saab sellest tema sõber, kes aitab vaimses arengus ja annab sisemise rahu. • Meel on vaenlane – kui meelt ei kontrollita, saab sellest inimese suurim vaenlane, tekitades sisemisi kannatusi ja viies negatiivse tegutsemiseni. Seega rõhutatakse selles salmis enesevalitsemist ja meele rolli inimese elus. Kontrollitud meel on tee vaimse kasvu ja sisemise rahu juurde, samas kui kontrollimata meel tekitab kannatusi ja viib sisemiste vastuoludeni.

6-6

Sellele, kes on oma meele võitnud, on meel tema sõber. Aga sellele, kes ei ole suutnud meelt talitseda, saab meel tema vaenlaseks ja käitub nagu vastane.

Selgitus: Selles salmis osutab Krišna meele kontrollile kui otsustavale tegurile vaimsel teel. See, kes suudab oma meelt valitseda, saab meelelt suurt tuge ja abi. Samas see, kes ei valitse meelt, kohtub oma meele destruktiivse jõuga. • Meel on sõber sellele, kes seda valitseb – inimene, kes suudab kontrollida meelt, muudab selle sõbraks. Meel saab sel juhul tugevaks liitlaseks, aidates arendada sisemist rahu, distsipliini ja vaimset kasvu. • Meel saab vaenlaseks – inimene, kes ei suuda oma meelt kontrollida, kohtub sisemiste raskustega. Meel võib toimida vaenlasena, tekitades rahutust, kahtlusi ja negatiivseid emotsioone, mis raskendavad vaimset progressi.

6-7

Sellele, kes on võitnud meele, on Kõrgem Hing juba saavutatud, sest ta on saavutanud rahu. Sellisele inimesele on õnn ja kurbus, kuumus ja külm, au ja häbi üks ja sama.

Selgitus: Selles salmis kirjeldab Krišna vaimselt stabiilse inimese omadusi. See, kes on talitsenud oma meelt ja saavutanud sisemise rahu, suudab säilitada tasakaalu olenemata välistest asjaoludest. See on kõrge vaimse ühtsuse seisund Kõrgema Minaga. Inimene, kes on ühenduses Kõrgemaga, säilitab tasakaalu hoolimata välistest asjaoludest, näiteks külmast ja kuumast, rõõmust ja kannatustest, aust ja solvangutest. Tema vaimne stabiilsus ei sõltu füüsilistest või emotsionaalsetest olukordadest.

6-8

Eneseteostunuks nimetatakse seda, kes on rahul saadud teadmiste ja nende rakendamisega. Ta on vaimse distsipliini teel ja suhtub ühtemoodi veerisitesse, kividesse ja kulda.

Selgitus: See salm iseloomustab tõelise vaimse distsipliini praktiku (vaimse distsipliini harrastaja) omadusi. Inimene, kes on rahul ja täidetud vaimsete teadmistega (teoreetiliste teadmistega) ja arusaamisega (rakendatud teadmistega). Ta leiab rahu ja täitumist oma sisemistest teadmistest elu tõelise olemuse kohta. See vaimse distsipliini praktik on muutumatu ja stabiilne nagu mägi, sest ta on suutnud kontrollida oma meeli ega lase neil oma tegevust juhtida. Ta on pidevalt tasakaalus. Selline inimene on ükskõikne materiaalse väärtuse suhtes – ta ei näe erinevust mulla, kivi ja kulla vahel, sest tema õnn ei sõltu materiaalsetest objektidest. Ta mõistab, et neil asjadel ei ole vaimse arusaama kontekstis tõelist väärtust.

6-9

Inimene on veel kõrgemas vaimses seisundis, kui ta suhtub ühtviisi heasoovijatesse, sõpradesse ja vaenlastesse, ükskõiksetesse, vahendajatesse, kadedatesse ja sugulastesse, vooruslikesse ja patustesse.

Selgitus: See salm õpetab võrdsusest ja tasakaalukast meelest. Inimene, kes on kõigi vastu ühesugune, olenemata suhetest või asjaoludest, on saavutanud kõrge vaimse arengu. See viitab saastamata meelele, mis on vaba eelarvamustest, vihast või kiindumusest ja mis suudab näha jumalikku ühtsust kõigis elavates olendites.

6-10

Vaimse distsipliini järgija peab alati püüdma keskendada oma meelt transtsendentaalsele Minale; ta peab elama üksinduses, kõrvalises kohas ja alati hoolikalt ennast valitsema. Ta peab olema vaba ihadest ja omandihimust.

Selgitus: See salm õpetab, et vaimse kasvu ja sisemise rahu saavutamiseks peab vaimse distsipliini järgija olema vaba maisetest ihadest ja elama keskendunud ja eraldatud keskkonnas, kus ta saab harjutada vaimset distsipliini ja kontrollida oma meelt. See aitab vaimse distsipliini harrastajal mitte kiinduda materiaalsetesse väärtustesse ja saavutada sisemine vabadus. Selline keskkond aitab keskenduda transtsendentaalsele Minale.

6-11

Vaimse distsipliini harjutamiseks tuleb leida puhas koht, panna maapinnale rohi, selle peale hirvenahk ja siis riidetükk. Iste ei tohiks olla liiga kõrge ega liiga madal ning see peaks asuma pühas kohas.

Selgitus: Selles salmis annab Krišna juhiseid õige koha ettevalmistamiseks vaimse distsipliini harjutamiseks. Iste peab olema puhas, kaetud rohu, hirvenaha ja riidetükiga, mis tagavad mugavuse ja isolatsiooni maa energiatest. Istme kõrgus peaks olema mõõdukas ja see peaks asuma pühas, vaikses kohas, mis soodustab keskendumist ja rahu.

6-12

Vaimse distsipliini järgija peab sellel kindlalt istuma ja harjutama vaimse distsipliini teed, et puhastada südant, ohjeldades oma meelt, tundeid ja tegusid ning suunates meele ühele punktile.

Selgitus: Selles salmis jätkab Krišna vaimse distsipliini praktika selgitamist. Vaimse distsipliini järgija peab istuma kindlalt, sirgelt, et soodustada energiavoolu ja keskendumist. Praktika eesmärk on puhastada süda negatiivsetest emotsioonidest ja soovidest, ohjeldada meelt, tundeid ja tegusid ning suunata meel ühele punktile – jumalikule teadvusele.

6-13

Hoides keha, kaela ja pea sirgelt ühel joonel, rahuliku meelega, kartusteta, täiesti vaba seksuaalsetest ihadest.

Selgitus: Selles salmis kirjeldab Krišna õiget kehaasendit ja sisemist meeleolu vaimse distsipliini harjutamise ajal. Keha, kaela ja pead tuleb hoida sirgelt ühel joonel, et soodustada õiget energiavoolu. Meel peab olema rahulik ja vaba hirmudest ja seksuaalsetest ihadest, mis võivad tähelepanu vaimselt eesmärgilt kõrvale juhtida.

6-14

Vaimse distsipliini järgija peab suunama oma meele Minule ja tegema Minust oma elu kõrgeima eesmärgi.

Selgitus: Selles salmis rõhutab Krišna, et vaimse distsipliini praktika ajal peab meel olema suunatud Jumalale, Krišnaks Kõrgeimale Isiksusele. Jumalast peab saama inimese elu kõrgeim eesmärk ja kogu tegevus tuleb teha mõttega Temale. Selline keskendumine aitab saavutada vaimset ühtsust ja vabaneda materiaalse maailma piirangutest. Need salmid õpetavad õigest asendist ja sisemisest keskendumisest vaimse distsipliini praktika ajal, mis aitab meelt rahustada, vabaneda hirmudest ja lihahimudest ning suunata kogu tähelepanu Jumalale, tehes Temast oma elu kõrgeima eesmärgi.

6-15

Nõnda, alati valitsedes keha, meelt ja tegevust, vaimse distsipliini harrastaja, kelle materiaalane keha on lakanud olemast, saavutab Jumaliku elupaiga.

Selgitus: See salm selgitab vaimse distsipliini praktika olemust ja lõplikku eesmärki. Krišna märgib, et regulaarselt vaimset distsipliini harjutades, kontrollides meelt ja säilitades tasakaalu, saavutab vaimse distsipliini järgija kõrgeima rahu ehk nirvaana, mis on Jumalik teadvus. • Pidev keskendumine iseendale – vaimse distsipliini tee nõuab pidevat sisemist keskendumist ja valvsust. Praktiseerija suunab oma tähelepanu oma tõelisele olemusele, mis asub väljaspool füüsilist ja materiaalset maailma. • Meelte kontroll ja distsipliin – meelte kontrollimine on oluline eeldus rahu saavutamiseks. Ainult siis, kui meeled on ohjeldatud ja kontrollitud, suudab inimene elada harmoonias ja tasakaalus, ilma väliste asjaolude ja sisemiste ihadeta. • Kõrgeim rahu ja vabanemine (nirvaana) – see rahu ei ole lihtsalt füüsiline või emotsionaalne rahulik tunne, vaid sügav ja täielik vabanemine egost, kiindumusest ja meelerahutusest. Seda seisundit nimetatakse ka nirvaanaks – täielikuks vabaduseks materiaalsetest sidemetest ja tegevuse tekitatud kohustustest. • Ühtsus Jumalaga – selles salmis selgitab Krišna, et kõrgeim rahu ja vabanemine tekivad siis, kui vaimse distsipliini järgija saavutab ühtsuse Jumalaga. See tähendab, et tema teadvus on täielikult puhastatud ja ta suudab elada ühtsuses Jumalikuga, leides tõelise harmoonia ja täitumuse. See vaimne praktika aitab meelt rahustada ja saavutada vaimset rahu, mis on vabadus materiaalse eksistentsi piirangutest ja viib Jumaliku elupaiga saavutamiseni.

6-16

Oo, Ardžuna, pole võimalik saada vaimse distsipliini järgijaks, kui inimene sööb liiga palju või liiga vähe, magab liiga palju või liiga vähe.

Selgitus: See salm õpetab mõõdukust ja tasakaalu elus, mis on olulised vaimse distsipliini edukaks harjutamiseks. Krišna märgib, et liiga palju või liiga vähe söömine, magamine või ärkvelolek võib vaimse distsipliini praktikat takistada. Tasakaalustatud elu on peamine eeldus vaimse edu saavutamiseks. Liiga palju või liiga vähe söömine, magamine või ärkvelolek võib vaimse distsipliini praktikat takistada. Mõõdukus söömises on oluline. Liiga palju söömine võib tekitada takistusi meele selgusele, samas kui liiga vähe söömine võib nõrgendada keha ja tekitada füüsilisi takistusi mõtisklusele. Liiga palju magamine võib tekitada laiskust ja vaimset tuimust, samas kui liiga vähe magamine võib tekitada füüsilist ja vaimset kurnatust. Tasakaalustatud une režiim tagab keha ja meele tasakaalu, mis on vaimse distsipliini harjutamiseks oluline.

6-17

See, kes on mõõdukas oma söömise, magamise, töö ja puhkuse harjumustes, võib vähendada kõiki materiaalseid kannatusi, harjutades vaimse distsipliini süsteemi.

Selgitus: Selles salmis selgitab Krišna, et mõõdukus ja tasakaal kõigis eluvaldkondades on olulised, et vaimne distsipliin saaks vahendiks, mis hävitab kannatused. Tasakaal söömise, puhkuse, tegevuste ja magamise vahel on oluline, et säilitada nii füüsiline kui ka vaimne tasakaal, mis aitab saavutada sisemist rahu. • Mõõdukus söömises ja puhkuses – vaimse distsipliini järgija järgib mõõdukust toidus ja igapäevastes tegevustes. Ülesöömine või alatoitumine, samuti ülemäärased tegevused võivad takistada inimese vaimset arengut ja tekitada füüsilisi ja vaimseid kannatusi. • Mõõdukus tegevustes ja pingutustes – vaimse distsipliini järgija ilmutab mõõdukust ka tegevustes ja pingutustes. Liiga palju pingutamist või tööd ilma puhkuseta võib tekitada kurnatust, kuid liiga vähesed pingutused võivad viia laiskuse ja saavuttamatu eduni. • Mõõdukus magamises ja ärkvelolus – vaimse distsipliini järgija tasakaalustab magamise ja ärkvelolu. Liiga palju magamine tekitab laiskust ja energia puudust, samas kui liiga vähe und tekitab füüsilist ja vaimset kurnatust. Tasakaal une režiimis aitab säilitada vaimset selgust. See salm rõhutab, et ainult siis, kui inimene säilitab mõõdukust ja tasakaalu igapäevaelus, saab vaimsest distsipliinist vahend, mis viib vabanemiseni kannatustest ja vaimse rahuni. See õnn on ajutine ja illusoorne ning see viib kannatusteni ja kiindumuseni materiaalsesse maailma.

6-18

Kui vaimse distsipliini järgija, vaimse distsipliini praktikaga oma meele tegevust ohjeldades, saavutab transtsendentaalse seisundi, vaba kõigist materiaalsetest soovidest, siis öeldakse, et ta on kindlalt kinnitunud vaimsesse distsipliini.

Selgitus: See salm õpetab, et vaimse distsipliini praktika saavutab oma täiuse, kui inimene on ohjeldanud oma meelt, keskendades seda sisemisele minale ja vabanedes maisetest soovidest. Alles siis saab vaimsest distsipliinist tõhus vahend, mis aitab saavutada vaimset kasvu ja sisemist rahu. Selline inimene on kindlalt kinnitunud vaimsesse distsipliini.

6-19

Nii nagu tuulevaikses kohas lamp ei liigu, nii jääb vaimse distsipliini harjutaja, kelle meel on taltsutatud, alati kindlaks oma mõtiskluses transtsendentaalse hinge üle.

Selgitus: See salm õpetab, et vaimse stabiilsuse saavutamiseks peab inimene harjutama meele kontrolli ja pühendama end pidevale vaimse distsipliini praktikale. Kui meel on taltsutatud, suudab inimene elada rahulikult ja säilitada sisemise tasakaalu, hoolimata välistest häiretest või väljakutsetest.

6-20

Selles seisundis, mida nimetatakse transiks ehk täielikuks rahuks, kui inimese meel, harjutades vaimset distsipliini, vabaneb täielikult materiaalsest meele tegevusest, suudab inimene näha ennast puhta meelega ja leida endas rõõmu.

Selgitus: See salm kirjeldab vaimse praktika tulemusena saavutatud seisundit, mida nimetatakse transiks või täielikuks rahuks. Selles seisundis on meel täielikult vaba materiaalsest mõjust ja tegevusest. Inimene suudab näha oma tõelist mina puhta, segamatu meelega ja leiab endas sügavat sisemist rõõmu.

6-21

Selles rõõmu seisundis viibib inimene mõõtmatus transtsendentaalses õnnes, mida saavutatakse transtsendentaalsete meeltega. Selles seisundis kinnistununa ei kaldu inimene kunagi tõest kõrvale,

Selgitus: See salm jätkab eelmise seisundi kirjeldamist, rõhutades, et see annab mõõtmatu transtsendentaalse õnne, mis on saavutatav vaimsete, mitte materiaalsete meeltega. Inimene, kes on selles seisundis kinnistunud, ei kaldu kunagi tõest kõrvale, kuna on seda otseselt kogenud.

6-22

ja seda saavutanuna mõistab ta, et pole midagi paremat. Sellises seisundis ei kõiguta inimest kunagi isegi suurimad raskused.

Selgitus: Selles salmis öeldakse, et saavutades selle vaimse ühtsuse seisundi, mõistab inimene, et miski muu pole parem. See teadmine annab talle sisemist jõudu ja stabiilsust, mis võimaldab tal jääda vankumatuks isegi suurimate raskuste ees.

6-23

Tõepoolest, see on tõeline vabanemine kõigist kannatustest, mis tulenevad kokkupuutest mateeriaga.

Selgitus: See salm lõpetab eelmise salmi mõtte, kinnitades, et kirjeldatud seisund on tõeline vabanemine kõigist kannatustest, mis tulenevad kokkupuutest materiaalse maailmaga. See on vaimse vabanemise seisund.

6-24

Seda vaimset distsipliini tuleb rangelt järgida otsusekindluse ja usuga, mitte kaldudes sellelt teelt kõrvale. Jättes kõrvale kõik eranditeta materiaalsed soovid, mis tulenevad meele kapriisidest, ja taltsutades seeläbi meele abil kõik meeled igast küljest.

Selgitus: Selles salmis selgitab Krišna, kuidas harjutada vaimset distsipliini, loobudes soovidest, mis tulenevad meele spekulatsioonidest ja kiindumusest. Vaimse täiuslikkuse saavutamiseks peab inimene kontrollima oma meeli ja soove, mis segavad vaimset teekonda. • Soovide hülgamine – vaimse distsipliini harjutaja peab loobuma kõigist soovidest, mis on tekkinud meeles. Need soovid on sageli pealiskaudsed ja seotud ilmalike naudingute või kiindumustega, mis võivad kõrvale juhtida vaimse distsipliini teelt. Soovid tuleb täielikult, jäägitult hülgada, et inimene saaks säilitada meelerahu. • Meele jõud – inimene peab kasutama oma meele jõudu, et täielikult kontrollida meeli ja vältida nende kõrvalejuhtimist vaimsest eesmärgist. Meele jõudu tuleb kasutada meelte kontrollimiseks ja vältimiseks, et need ei kalduks kõrvale vaimsest eesmärgist. • Meeled täielikult taltsutada – siin osutatakse, et meeli tuleb kontrollida täielikult, mitte ainult osaliselt. Seega rõhutatakse täielikku taltsutamist ja enesevalitsemist igas aspektis. See tähendab, et harjutaja on võimeline säilitama keskendumist ja tasakaalu, isegi kui teda mõjutavad väljastpoolt erinevad sensoorsed objektid.

6-25

Tasapisi, arusaamisega, mida tugevdab otsusekindlus, peab inimene kontrollima meelt, suunates selle hinge poole ja mõtlemata millelegi muule.

Selgitus: Selles salmis annab Krišna juhiseid, kuidas järk-järgult saavutada mõtiskluse sügavust ja meele kontrolli, mis on vajalik oma tõelise olemuse mõistmiseks. Ta rõhutab, et vaimne distsipliin on pikaajaline ja kannatlik protsess, mis nõuab visadust ja tarkust. • Järk-järguline meele kontroll – meelt ei ole võimalik kohe kontrollida, seetõttu on oluline läheneda sellele järk-järgult. Kannatlikkuse ja visadusega peab inimene õppima tasapisi suunama oma meelt, et saavutada rahu ja vaikus. • Arusaamine ja otsusekindlus – Krišna osutab, et meele kontrolliks on vaja nii tarkust kui ka otsusekindlust. Tarkus aitab mõista meele olemust ja eristada ajutisi mõtteid hinge muutumatust olemusest, samas kui otsusekindlus aitab ületada meele vastupanu ja häireid, mis võivad tekkida teel. • Meele suunamine hinge poole – harjutaja peab suunama oma meele oma tõelise olemuse – hinge poole. See suundumine sisemise olemuse poole aitab vabaneda kiindumusest väliste objektide ja meele elamuste külge, võimaldades täielikult keskenduda oma hingele. Mõtiskluse ajal tuleb meelt hoida eemal igasugustest ilmalikest mõtetest või muredest. • Mitte mõelda millelegi muule – mõtiskluse ajal tuleb meelt hoida eemal igasugustest ilmalikest mõtetest või muredest. Meele vaikus võimaldab teadvustada sisemist rahu ja lähendab harjutajat tema tõelisele olemusele.

6-26

Kuhu iganes rahutu ja ebastabiilne meel uitab, sealt tuleb see jälle tagasi tõmmata ja seda kontrollida, suunates selle hinge poole.

Selgitus: Selles salmis osutab Krišna meele kontrollile kui olulisele vaimse distsipliini praktika osale. Meel on rahutu ja ebastabiilne, uitab sageli väliste objektide või mõtete juurde, kuid inimene peab olema otsusekindel, et tuua meel tagasi sisemise olemuse juurde ja seda kontrollida. • Rahutu meel uitab – meel on oma olemuselt rahutu ja ebastabiilne, see uitab sageli ühelt objektilt teisele, ühelt mõttelt järgmisele. See rahutus tekitab raskusi keskendumisel ja vaimses praktikas. • Sealt see jälle tagasi tuua – vaimse distsipliini praktik on vastutav selle eest, et tuua meel ikka ja jälle tagasi kohtadest, kuhu see uitab. See on pidev praktika – iga kord, kui meel kõrvale kaldub, tuleb see tagasi tõmmata. • Suunata meel hinge poole – meel tuleb suunata hinge poole, sisemise olemuse poole, sest see on tee vaimse rahu ja enesetundmise juurde. Meele kontroll on oluline, et säilitada keskendumist vaimsele teele ja teadvustada oma tõelist mina.

6-27

Vaimse distsipliini harrastajale, kelle meel on suunatud Minule, tuleb kindlasti kõrgeim õnn. Ta on tõusnud kire omadusest kõrgemale, ta teadvustab oma ühtsust Jumalikuga ja seeläbi on kõik tema patused tagajärjed kadunud.

Selgitus: Selles salmis kirjeldab Krišna seisundit, mille saavutab vaimse distsipliini praktik, kui tema meel on rahunenud ja ta on vaba kirgedest. Selles seisundis saavutab ta kõrgeima õnne ja saab üheks Jumaliku reaalsusega. • Rahulik meel – kui vaimse distsipliini praktik on täielikult rahustanud oma meelt ja on vabanenud meele rahutusest ja ilmalikest häiretest, saavutab ta sügava sisemise rahu. Rahulik meel on peamine eeldus, et saaks kogeda kõrgeimat vaimset õnne. • Saavutab kõrgeima õnne – kõrgeim õnn tähendab siin vaimset õnne, mis tuleneb sisemisest rahust ja meele tasakaalust. Vaimse distsipliini praktik, kes on vaba kirgedest, kogeb seda kõrgeimat vaimset õnne, mis ei ole seotud ilmalike naudingute ega materiaalsete soovidega. • Vaba kirgedest – kired on need, mis tekitavad rahutust, soove ja erimeelsusi. Vaimse distsipliini praktik, kes on vaba kirgedest, suudab säilitada vaimset rahu ja muutuda stabiilseks oma teadvuses. Ta on vabanenud kirgede materiaalsetest omadustest, mis sunnivad inimest pidevalt otsima väliseid stiimuleid. • Üks Jumalikuga – kui vaimse distsipliini praktik on puhas ja vaba pattudest, saab ta üheks Jumaliku teadvusega. Selles seisundis on vaimse distsipliini praktik vaba kannatustest ja elab ühtsuses Jumaliku reaalsusega. • Puhas ja rikkumata – vaimse distsipliini praktik on puhas, sest ta on vabanenud pattudest ja saastumisest, mis on seotud ilmaliku eluga. See puhtus võimaldab tal elada vaimses täiuslikkuses ja harmoonias Jumalikuga.

6-28

Sel viisil saavutab vaimse distsipliini praktik, pidevalt ühendades ennast hingega ja puhastudes kõigist pattudest, kõrgeima õnne, mida annab ühtsus Jumaliku teadvusega.

Selgitus: See salm kirjeldab, kuidas vaimse distsipliini praktik, kes pidevalt harjutab vaimset distsipliini ja on puhastunud kõigist pattudest, saavutab kõrgeima vaimse õnne, kuna ta on kokkupuutes Jumaliku teadvusega. See vaimne ühtsus Jumalikuga annab sügava rahulolu ja sisemise rahu. Selles seisundis saavutab inimene kõrgeima õnne, olles kokkupuutes Jumaliku teadvusega. • Pidevalt ühendades ennast hingega – vaimse distsipliini praktik on pidevalt ühenduses oma hingega, mis tähendab, et ta pidevalt keskendub sisemisele teadvusele. See pidev praktika tagab vaimse tasakaalu ja sisemise rahu. • Puhastunud kõigist pattudest – harjutades vaimset distsipliini, saab ta puhastatud pattudest ja ilmalikust saastumisest. Tema meel ja hing on vabad tegudest ja negatiivsetest tagajärgedest, mis takistavad vaimset arengut. • Kokkupuutes Jumalikuga – see kokkupuude tähendab ühtsust Jumaliku teadvusega, mis viib vaimse täiuslikkuseni. • Kogeb kõrgeimat õnne – kui vaimse distsipliini praktik on kokkupuutes Jumaliku teadvusega, kogeb ta kõrgeimat õnne, mis on vaimse rahulolu ja sisemise rahu seisund. See õnn ei sõltu välistest asjaoludest, vaid on sisemine rahu ja vaimne täitumus.

6-29

Tõeline vaimse distsipliini praktiseerija näeb ennast kõikides olendites ja kõiki olendeid endas. Tõepoolest, eneseteostanud isik näeb Mind, sama Kõrgeimat Isandat, kõikjal.

Selgitus: See salm õpetab, et vaimse distsipliini kõrgeima taseme saavutamisel näeb inimene ühtsust kõigi elusorganismide vahel ega erista kedagi ilmalike kriteeriumide järgi. Vaimne distsipliin viib sügava arusaamani, et oleme kõik seotud ühtses jumalikus teadvuses, mis viib rahu, võrdsuse ja harmooniani kõikide olendite vahel.

6-30

Kes näeb Mind kõikjal ja kõike näeb Minus, sellele Ma ei kao kunagi ja tema ei kao kunagi Minule.

Selgitus: Selles salmis selgitab Krišna vaimse distsipliini praktika peamist eesmärki – ühtsust Jumalikuga. See, kes suudab näha Jumalikku Krišnat kõikjal ja mõistab, et kõik eksisteerib Jumalikus teadvuses, saavutab täieliku ühtsuse Jumalaga. See ühtsus muudab inimese Jumalast lahutamatuks ja ka Jumal ei jäta teda kunagi. • Näeb Mind kõikjal – kes on saavutanud vaimse teadvuse, näeb Jumalikku kohalolekut kõikjal ja kõikides olendites. Ta mõistab, et Jumal on kõikjal, ja näeb Krišnat igas elavas olendis ja iga elu sündmus on seotud Jumalikuga. • Ja kõike näeb Minus – kes mõistab, et kõik, mis eksisteerib, on osa Jumalikust teadvusest. Kõik on Jumala loodud ja asub Tema kohalolus ning Jumalik energia on kõige aluseks. Seetõttu näeb ta Jumalat kõiges, mis teda ümbritseb. • Ma ei kao talle kunagi – Krišna ütleb, et kui inimene näeb Jumalikku kõikjal, ei kao Jumal talle kunagi. Inimene ei kaota kunagi oma sidet Jumalikuga, sest tema teadvus on täielikult ühtne Jumalaga. • Ja tema ei kao kunagi Minule – Samamoodi kinnitab Krišna, et ka vaimse distsipliini harrastaja ei kao Jumalale. Kui inimene on saavutanud vaimse ühtsuse Jumalikuga, saab temast lahutamatu osa Jumalast ja teda ei jäeta kunagi maha ega unustata. See salm kirjeldab vaimse ühtsuse kõrgeimat seisundit, kus inimene näeb Jumalikku kõikjal ja mõistab, et kõik eksisteerib Jumalikus teadvuses. Vaimse distsipliini harrastaja ja Jumal saavad lahutamatuks ning nende vahel valitseb igavene ühtsus.

6-31

Vaimse distsipliini praktiseerija, kes austab Mind kui Kõrgeimat Hinge, kes elab igaühe südames, ja teadvustab, et Ma olen üks kõigiga, jääb alati Minusse, olenemata tema välistest asjaoludest.

Selgitus: Selles salmis õpetab Krišna, et inimene, kes mõistab Jumalikku kohalolekut kõigis olendites ja harrastab ühtsust selle teadvusega, on alati ühtne Jumalaga. See ühtsus ei sõltu välistest asjaoludest ega olukordadest, sest see on sügav sisemine arusaam kõigi olendite ühtsusest. • Jumalik kohalolek kõigis olendites – vaimse distsipliini harrastaja näeb, et Jumalik (Krišna, Jumalik teadvus) on kohal kõikides olendites. See tähendab teadvustamist, et igas elavas loodud olevuses on hinge säde, mis on osa Jumalikust teadvusest. See vaatenurk arendab austust ja kaastunnet kõikide olendite vastu, sest inimene teadvustab, et kõik elavad olendid on omavahel seotud Jumalikus ühtsuses. • Ühtsuse harrastamine Jumalaga – siin vaimse distsipliini harrastaja mitte ainult ei teadvusta Jumalikku kõikjal, vaid ka harrastab ühtsust selle teadvusega, otsides ühtsust Krišnaga. See tähendab elamist kooskõlas Jumalike põhimõtetega ja täielikku usaldust Jumala vastu. See ühtsus on sisemine ega sõltu välistest asjaoludest ega kohast. • Sõltumatus välistest asjaoludest – seda ühtsuse seisundit ei mõjuta välismaailma olukorrad. Ükskõik millised olud või raskused vaimse distsipliini harrastajal ka oleksid, jääb ta ühtseks Jumalikuga, sest see ühtsus on sisemine ja seda ei saa rikkuda. • Seisund ühtsuses Minuga – kui inimene kogeb seda ühtsust Jumalaga, sulandub ta Jumaliku teadvusega ja elab harmoonias kõikide olenditega, säilitades rahu ja tasakaalu. See seisund on vaimse distsipliini eesmärk, mis võimaldab kogeda püsivat sidet Jumalaga ja sisemist täitumist.

6-32

See, kes näeb kõiki olendeid võrdselt, tajudes nende rõõmu ja kannatusi samamoodi nagu enda omi, loetakse vaimse distsipliini kõrgeimaks harrastajaks, oh, Arjuna.

Selgitus: Selles salmis selgitab Krišna vaimse distsipliini kõrgeimat saavutust – kaastundlikku ja võrdset vaatenurka kõikidele elavatele olenditele. Selline suhtumine nõuab mõistmist ja empaatiat, tajudes kõikide elavate olendite kannatusi ja rõõmu kui enda omi. See on kaastunde ja võrdsuse seisund, mis viib vaimse täiuslikkuseni. See arusaam aitab Arjunal vabaneda egoismist ja tunda sügavat ühtsust kogu olemasolevaga, sest ta teadvustab Krišna kohalolekut kõiges. • Kaastundlik ja võrdne suhtumine – vaimse distsipliini kõrgeim harrastaja suudab tunda teiste olendite kannatusi ja rõõmu kui enda omi. See vaatenurk võimaldab ületada ego loodud erinevusi ja annab tõelise empaatia ja kaastunde, mis soodustab harmooniat kogu elavaga. • Võrdlemine endaga – inimene peab nägema teisi olendeid nii, nagu ta näeb ennast. See tähendab teadvustamist, et kõik olendid soovivad õnne ja soovivad vältida kannatusi, just nagu ta ise. See arusaam loob võrdse suhtumise kõigisse, teadvustades ühist soovi õnne ja vabanemise järele kannatustest. • Vaimse distsipliini kõrgeim täiuslikkus – Krišna rõhutab, et selline võrdne ja kaastundlik teadvus on vaimse distsipliini harrastaja kõrgeim saavutus. Ainult siis, kui inimene suudab näha kõiki kui võrdseid ja tunda nende rõõmu ja kannatusi kui enda omi, saavutab ta tõelise ühtsuse Jumalikuga. • Üleminek egoismilt ühtsusele – see seisund viib sisemise vabaduseni egoist ja annab inimesele sügava sisemise rahu ja tasakaalu. Selline suhtumine soodustab sügavamat arusaamist elust ja vaimset ühtsust kogu looduga.

6-33

Arjuna ütles: Oh, Madhusūdana, vaimse distsipliini süsteem, mida Sa kirjeldasid, tundub mulle ebapraktiline ja väljakannatamatu, sest meel on rahutu ja ebastabiilne.

Selgitus: Selles salmis avaldab Arjuna oma kahtlust vaimse distsipliini praktiseerimise raskuste kohta, eriti rõhutades meele rahutust. Ta osutab, et meel on ebastabiilne ja ettearvamatu, mistõttu tundub vaimse distsipliini tee talle raskesti teostatav. Arjuna pöördub Krišna poole kui Madhusūdana, mis on Krišna nimi, viidates Tema võimele raskustest üle saada.

6-34

Sest meel on rahutu, tugev, kangekaelne ja väga raskesti taltsutatav, oh, Krišna. Mulle tundub, et seda taltsutada on raskem kui tuult peatada.

Selgitus: Selles salmis jätkab Arjuna oma kahtluste esitamist meele kontrolli kohta. Ta kirjeldab meele omadusi, mis muudavad selle nii raskesti taltsutatavaks, ja võrdleb seda protsessi tuule taltsutamisega, mis tundub peaaegu võimatu.

6-35

Isand Krišna ütles: Oh, tugevakäeline Kuntī poeg, kahtlemata on väga raske taltsutada rahutut meelt, kuid püsiva harjutamise ja mittekiindumisega on see võimalik.

Selgitus: Selles salmis vastab Krišna Arjuna muredele meele kontrolli kohta, nõustudes, et meelt on raske taltsutada, kuid ta osutab kahele olulisele põhimõttele, mis aitavad meelt taltsutada – harjutamine ja loobumine. • Meelt on raske taltsutada ja see on rahutu – Krišna tunnistab, et meel on rahutu, see muutub pidevalt, eksleb ja kaldub kontsentratsioonist kõrvale. Selle taltsutamine on keeruline ülesanne ja see nõuab palju distsipliini ja jõudu. • Kahtlemata – Krišna rõhutab, et pole kahtlustki, et meelt on väga raske kontrollida, nõustudes Arjunaga, et see on vaimsel teel suur väljakutse. • Harjutamisega – Krišna märgib, et meele taltsutamine on võimalik tänu pidevale harjutamisele. Regulaarne mõtlus ja vaimse distsipliini praktika aitavad meelt rahustada ja muuta selle kontrollitavaks. Harjutamine on peamine vahend meeledistsipliini saavutamiseks. • Loobumisega – lisaks harjutamisele aitab meelt kontrollida ka loobumine ehk mittekiindumine materiaalsetesse asjadesse ja ilmalikesse ihaldustesse. Materiaalsete tulemuste soovi ja kiindumuse mahasurumine vähendab meele rahutust ja võimaldab keskenduda vaimsele.

6-36

Sellele, kelle meel on kontrollimatu, on eneseteostus raske ülesanne. Aga see, kes on oma meelt taltsutanud ja püüab sobivate vahenditega, saavutab kindlasti edu. Selline on Minu arvamus.

Selgitus: Selles salmis osutab Krišna sellele, et meele taltsutamine on oluline eeltingimus vaimse distsipliini täiuslikkuse saavutamiseks. Ta selgitab, et ilma meele kontrollita on vaimne distsipliin raskesti saavutatav, kuid taltsutatud meele ja püsiva pühendumisega muutub vaimse distsipliini tee võimalikuks. • Taltsutamata meel – Krišna selgitab, et kui meelt pole taltsutatud, segab see vaimse distsipliini praktiseerimist ja muudab selle peaaegu võimatuks. Taltsutamata meel on rahutu, eksleb ühelt objektilt teisele ja seetõttu ei suuda inimene saavutada kontsentratsiooni ega sisemist rahu. • Vaimne distsipliin on raskesti saavutatav – kui meel on rahutu, muutub vaimse distsipliini praktika raskeks, sest inimesel puudub kontsentratsioon ja sisemine tasakaal, mis on vajalikud vaimse distsipliini kõrgeima seisundi – ühtsuse Jumalikuga – saavutamiseks. • Taltsutatud meelega – kui meel on taltsutatud, suudab inimene keskenduda vaimsele praktikale ja kontrollida soove ja emotsioone. Taltsutatud meel võimaldab inimesel kogeda sügavamat mõtlust ja saavutada vaimset teadvust. • Püsiva pühendumisega – lisaks meele taltsutamisele on vaja püsivat pühendumist ja distsipliini. Vaimne distsipliin nõuab regulaarset praktikat ja kannatlikkust vaimse kasvu saavutamiseks. • Kasutades õigeid vahendeid – vaimse distsipliini kõrgeima seisundi saavutamiseks on vaja kasutada õigeid vahendeid, näiteks harjutamist, distsipliini ja loobumist ilmalikest kiindumustest. Õigesti valitud vahendid viivad meele taltsutamise ja sisemise rahuni.

6-37

Arjuna küsis: Oh, Krišna, milline saatus ootab vaimse distsipliini harrastajat, kes alustab seda teed usuga, kuid hiljem ilmalike ihalduste tõttu ei suuda seda lõpetada ega saavuta vaimse distsipliini täiuslikkust?

Selgitus: See salm väljendab Arjuna kahtlusi ja küsib, kas on mingit kasu inimesele, kes ei lõpeta oma vaimset teed vaimse distsipliini praktiseerimisel.

6-38

Oh, tugevakäeline Krišna, kas inimene, kes on kõrvale kaldunud transtsendentaalselt teelt, ei kaota nii vaimset kui ka materiaalset edu ja ei hukku nagu laialipaiskunud pilv, leidmata pelgupaika üheski seisundis?

Selgitus: See salm paljastab Arjuna kahtlused selle kohta, kas inimene, kes kaldub vaimse distsipliini teelt kõrvale, võib kaotada nii materiaalsed kui ka vaimsed saavutused, jäädes ilma suunata ja segaduses.

6-39

Neid kahtlusi, oh Krišna, oled Sina vääriline täielikult hajutama. Keegi teine ei saa neid kahtlusi kõrvaldada peale Sinu.

Selgitus: Selles värsis palub Arjuna Krišnal hajutada tema kahtlused vaimse distsipliini tee ja inimese saatuse kohta, kes kaldub vaimsest distsipliinist kõrvale. Ta tunnistab, et ainult Krišna, kes on jumalik teadvus, on võimeline täielikult hajutama tema kahtlusi, sest kellelgi teisel pole selliseid teadmisi ja tarkust.

6-40

Kõigekõrgem Issand ütles: Oh, Pārtha, vaimse distsipliini järgija, kes teeb heatahtlikke tegusid, ei hukku ei selles ega vaimses maailmas. See, kes teeb head, Mu sõber, ei saa kunagi kurja poolt võidetud.

Selgitus: Selles värsis lohutab Krišna Arjunat, selgitades, et inimene, kes on püüelnud vaimsel teel, ei kaota kunagi oma vaimset edenemist. Ei selles ega järgmises maailmas ei koge inimene, kes praktiseerib vaimset distsipliini ja teeb head, hukkumist ega ebaõnnestumist.

6-41

Vaimse distsipliini järgija, kes on teelt kõrvale kaldunud, sünnib pärast paljusid aastaid, mis ta veedab õiglaste planeetidel, vaga või jõuka inimese peres.

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna, mis juhtub nendega, kes kaldudes vaimse distsipliini teelt kõrvale, on veel ikka vagad ja vaimselt edenenud. Selline isik saab pärast surma võimaluse elada vagade inimeste maailmades, aga seejärel naaseb Maale, sündides puhtasse ja aadlikusse inimeste peresse, et jätkata oma vaimset teed. See tähendab, et vaimsed teadmised ja puhas teenimine Jumalale on tee tõelise vabanemiseni, mis ületab lihtsalt eetilised põhimõtted ja rituaalid, ja see teenimine hõlmab endas armastust, alistumist ja täielikku usaldust Jumala vastu. • Jõuab vagade inimeste maailmadesse – inimene, kes on vaimse distsipliini teelt kõrvale kaldunud, aga säilitab vagaduse, saab võimaluse elada maailmades, kus elavad need, kes teevad häid tegusid ja kellel on jumalikud omadused. • Elades pikaajalisi aastaid – see isik elab nendes vagades maailmades palju aastaid, saades puhkust ja vaimset edenemist enne Maale naasmist, et jätkata oma teed vabanemiseni. • Sündides puhtasse ja aadlikusse inimeste peresse – kui see isik naaseb Maale, sünnib ta puhtasse ja aadlikusse peresse, mis tagab soodsa keskkonna edasiseks vaimseks kasvuks. Puhas ja aadlik pere annab moraalsed alused ja materiaalse toe, et isik saaks ennast täiustada. • Kaldunud vaimsest distsipliinist kõrvale – see viitab isikule, kes on puudulikult täitnud vaimse distsipliini praktikat, aga kelle head teod ja vagadus tagavad talle uued võimalused jätkata vaimset teed järgmises elus. See värss õpetab, et vaimne progress ei ole kunagi kaotatud. Isegi kui inimene puudulikult täidab oma vaimse distsipliini praktikat, tema vaimsed pingutused tasutakse järgmises elus, tagades talle soodsad tingimused edasiseks kasvuks. See paneb mõistma, et vaimne tee on katkestamatu ja jätkub isegi pärast seda elu.

6-42

Või ka sünnib ta vaimse distsipliini praktiseerijate peres, kellel on suur tarkus. Tõepoolest, selline sünd selles maailmas on väga haruldane.

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna, et inimene, kes on vaimse distsipliini teelt kõrvale kaldunud, võib sündida tarkade ja vaimselt teadlike vaimse distsipliini järgijate peres. Selline sünd on eriline õnnistus, sest see annab kõige soodsamad tingimused, et inimene saaks jätkata oma vaimset teed. Sünd sellises peres on väga haruldane ja väärtuslik võimalus. • Või ka sünnib ta tarkade vaimse distsipliini praktiseerijate peres – Krišna osutab, et selline isik võib sündida vaimse distsipliini praktiseerijate peres, kus vanemad on targad, vaimselt arenenud ja tunnevad vaimse distsipliini teed. Selline keskkond annab inspiratsiooni ja toetust, et isik saaks jätkata oma vaimset teed. • Tarkade ja teadlike inimeste peres – see osutab, et selles peres on tarkust ja vaimset arusaamist, mis aitab inimesel arendada oma vaimseid võimeid ja kõrgemaid väärtusi. See on eriti soodne keskkond, mis soodustab vaimset kasvu. • Selline sünd on väga haruldane – Krišna selgitab, et selline sünd on väga haruldane ja see on suur õnnistus, sest sünd vaimselt arenenud peres annab unikaalse võimaluse kiiremini edeneda vaimsel teel. See värss rõhutab, et kui inimene kaldub vaimse distsipliini teelt kõrvale, võidakse talle anda veel üks võimalus uuesti sündida peres, kus on kõrged vaimsed ideaalid. Selline keskkond annab inspiratsiooni ja toetust, et isik saaks jätkata oma vaimset teed.

6-43

Oh, Kuru suguvõsa poeg, uuestisündides sellises peres, ta taastab jumaliku teadvuse oma eelmisest elust ja püüab uuesti edu saavutada, et saavutada täielik vabanemine.

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna, et kui inimene sünnib vaimselt arenenud peres, ta taastab sideme eelmises elus saadud teadmiste ja vaimse distsipliini praktikaga. See võimaldab tal jätkata teed vaimse täiuslikkuseni, mitte alustada otsast. Selline inimene püüab jälle saavutada kõrgeimat vaimset täiuslikkust. • Mõistuse ühinemine eelmise eluga – inimene, kes sünnib vaimselt arenenud peres, taastab sideme eelmise eluga, saades tarkust ja teadmisi, mida ta on saanud eelmises elus. Tal on juba teadmised ja vaimne küpsus, mis soodustavad kiiret progressi. • Püüab jälle saavutada täiuslikkust – see inimene püüab jälle saavutada vaimset täiuslikkust, jätkates oma eelnevalt alustatud teed. Ta püüab saavutada vabanemist ja täielikku vaimse distsipliini praktikat, jätkates vaimsete teadmiste kogumist. • Oh, Kurunandana – Krišna pöördub Arjuna poole kui Kurunandana, osutades tema kuulumisele Kuru suguvõsasse ja ajaloolisele kohustusele olla juht ja vaimse tee näitaja.

6-44

Tänu eelmise elu jumalikule teadvusele, ta tahtmatult pöördub vaimse distsipliini põhimõtete poole. Selline uudishimulik vaimse distsipliini järgija, kes püüab uurida Jumaliku teadvuse teed, tõuseb alati üle Veedade rituaalidest.

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna, et inimene, kes eelmises elus on praktiseerinud vaimset distsipliini, isegi tahtmatult tõmmatakse tagasi vaimse distsipliini tee juurde ka järgmises elus. Eelmise elu praktika annab aluse, mis muudab selle tõmbe loomulikuks ja automaatseks. Isegi kui inimene ainult soovib uurida vaimset distsipliini, ta tõuseb üle Veedade rituaalide tasemest ja läheneb kõrgemale vaimsele arusaamisele. • Eelmise elu praktikaga – see viide on vaimsele praktikale eelmisest elust. Vaimne distsipliin ja teised vaimsed pingutused ei unune, need jätkavad järgmiste elude mõjutamist, muutes inimese suundumise vaimse distsipliini teele kergemaks. • Tahtmatult tõmmatakse – inimene, kes on praktiseerinud vaimset distsipliini eelmises elus, tõmmatakse automaatselt ja alateadlikult tagasi vaimse distsipliini tee juurde ka järgmises elus. Isegi kui ta seda ei plaani teadlikult, tema hing ihkab vaimset kasvu. • Isegi kui ta ainult sooviks uurida vaimset distsipliini – isegi kui inimene ei ole täielikult pühendunud vaimse distsipliini praktikale, vaid ainult näitab huvi uurida vaimset distsipliini, tema uudishimu ja iha vaimse arusaamise järele võimaldab tal edeneda vaimse distsipliini teel. • Ületab Veedade rituaalid – selline inimene tõuseb üle Veedade rituaalide tasemest, mis on välised rituaalid ja formaalsed tegevused. Ta saavutab kõrgema vaimse arusaamise taseme, mis ületab rituaalid ja viib sügavama teadvuse ja vaimse arusaamiseni.

6-45

Ja kui vaimse distsipliini praktiseerija kogu tõsidusega püüab end edasi täiustada, vabanedes kõigist ebapuhtustest, siis, lõpuks, pärast paljusid ja paljusid vaimse distsipliini praktika sündimisi, ta saavutab kõrgeima eesmärgi.

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna, et vaimse distsipliini praktiseerija, kes visalt püüab ja puhastub pattudest, jätkates oma vaimset praktikat mitmes sündimises, lõpuks saavutab kõrgeima eesmärgi – vabanemise ja ühtsuse Jumalikuga. • Visalt püüdes – vaimse distsipliini praktiseerija, kes pidevalt ja innukalt praktiseerib vaimset distsipliini, hoolimata raskustest ja väljakutsetest, jätkab oma teed vaimse täiuslikkuseni. Sihikindlus ja distsipliin on olulised selles protsessis. • Puhastunud kõigist pattudest – läbi visa praktika vaimse distsipliini praktiseerija puhastab ennast kõigist pattudest ja ebapuhtustest, mis blokeerivad tema vaimset kasvu. Puhastades meelt ja südant, ta muutub puhtaks ja vaimselt tugevaks. • Täiustudes pärast paljusid sündimisi – vaimne täiuslikkus saavutatakse sageli pärast mitmeid sündimisi. Vaimse distsipliini praktiseerija, kes jätkab oma vaimset teed mitu elu, järk-järgult täiustub, kuni saavutab täiuslikkuse. • Saavutab kõrgeima eesmärgi – kui vaimse distsipliini praktiseerija on täiustunud, ta saavutab kõrgeima eesmärgi, mis on vabanemine materiaalsest eksistentsist ja ühtsus Jumalikuga. See on vaimse distsipliini lõplik eesmärk.

6-46

Vaimse distsipliini praktiseerija on parem kui askeet, kui empiirik ja kui viljakate tegevuste tegija. Seetõttu, oh, Arjuna, ole kõikides olukordades vaimse distsipliini järgija!

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna, et vaimse distsipliini praktiseerija, see on, inimene, kes praktiseerib vaimset distsipliini ja mõtisklust, on kõrgem kui askeedid, teadlased ja tegijad. Vaimse distsipliini praktika on tee, mis viib kõige kõrgema vaimse täiuslikkuseni, sest see ühendab teadmised, tegevused ja vaimse distsipliini. • Vaimse distsipliini praktiseerija on kõrgem kui askeetlik praktiseerija – Askeedid, kes praktiseerivad ranget askeesi ja enese piiramist, on auväärsed, aga vaimse distsipliini praktiseerija on kõrgem, sest ta mitte ainult ei piira ennast, vaid ka kooskõlastab oma meelt Jumaliku teadvusega. • Vaimse distsipliini praktiseerija on kõrgem kui teadmistega õnnistatu – inimesed, kellel on teoreetilised teadmised vaimsetest küsimustest, on imetlusväärsed, aga vaimse distsipliini praktiseerija on kõrgem, sest ta rakendab neid teadmisi praktikas, saavutades otsese kogemuse läbi mõtiskluse ja vaimse distsipliini. • Vaimse distsipliini praktiseerija on kõrgem kui need, kes teevad tegevusi – tegijad, kes teevad isetut tegevust, on auväärsed, aga vaimse distsipliini praktiseerija on kõrgem, sest ta mitte ainult ei tööta, vaid ka vaimselt arendab ennast ja pöördub Jumala poole, ühendades tegevuse ja mõtiskluse. • Seetõttu saa vaimse distsipliini praktiseerijaks – Krišna õhutab Arjunat saama vaimse distsipliini praktiseerijaks, sest see on kõige kõrgem tee vaimse kasvu ja vabanemiseni. Ta osutab, et vaimse distsipliini tee on see, mis viib täieliku ühtsuseni Jumalikuga.

6-47

Ja kõigist vaimse distsipliini praktiseerijatest see, kes alati suure usuga jääb Minusse, mõtleb Minule endas ja teenib Mind transtsendentaalse armastusega, on kõige tihedamalt Minuga ühendatud ja on kõige kõrgem kõigist – selline on Minu arvamus.

Selgitus: Selles värsis lõpetab Krišna vaimse distsipliini kirjelduse, osutades, et kõigi vaimse distsipliini praktiseerijate seas on kõige kõrgem see, kes kummardab teda täieliku usuga ja pöörab oma meelt ja hinge Jumaliku poole. Selline vaimse distsipliini praktiseerija mitte ainult ei praktiseeri mõtisklust ja meele distsipliini, vaid ka pöördub Jumaliku poole täieliku usuga. • Kõigi vaimse distsipliini praktiseerijate seas – Krišna osutab, et kuigi on palju erinevaid vaimse distsipliini praktiseerijaid, need, kes tegelevad teadmiste vaimse distsipliiniga, tegevuste vaimse distsipliiniga ja mõtiskluse vaimse distsipliiniga, kõige kõrgem on see, kes on suunatud Jumalikule ja kummardab seda täieliku usuga. • Meele ja hingega suunatud Minule – see vaimse distsipliini praktiseerija on täielikult keskendunud Jumalale, nii oma meele kui ka sisemise minaga. Tema hing on suunatud Jumalikule teadvusele, mis teeb ta ühtseks Jumalikuga. • Täieliku usuga – see vaimse distsipliini praktiseerija mitte ainult ei praktiseeri vaimset distsipliini, vaid ka on täiesti usklik Jumalasse. Usk on alus, mis aitab tal jääda ustavaks Jumalikule teele ja pühendada oma elu Jumala kummardamisele ja teenimisele. • Kummardab Mind – selline vaimse distsipliini praktiseerija on see, kes kummardab Jumalat ustavusega. Ta näeb Jumalikku kui oma varjupaika ja on täielikult pühendanud ennast Jumala teenimisele. • Kõige kõrgem vaimse distsipliini praktiseerija – Krišna ütleb, et selline vaimse distsipliini praktiseerija, kes on täielikult pühendanud ennast Jumalale, on kõige kõrgem kõigi vaimse distsipliini praktiseerijate seas. Ta on saavutanud täiuslikkuse, sest tema elu on ühtne Jumaliku teadvusega.