4-1

Ülim Isiksus, Jumal, ütles: Ma õpetasin seda hävimatut joogateadust päikesejumalale, päikesejumal õpetas seda inimkonna isale ja inimkonna isa õpetas seda kuningatele.

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna vaimse distsipliini õpetuste iidset ja muutumatut olemust, rõhutades, et see vaimne teadmine pole uus ega aja jooksul muutunud. See on igavene ja on alati eksisteerinud. Krišna märgib, et ta ise andis selle hävimatu vaimse distsipliini algselt edasi päikesejumalale, kes on universumi valitseja ja valguse sümbol. Päikesejumal andis need teadmised edasi inimkonnale. Seejärel andis päikesejumal selle edasi inimkonna esiisale ja esimesele valitsejale, kes kehtestas inimühiskonna elukorralduse. Seda õpetust anti edasi kuningatele, kellest sai alguse valitsejate dünastia. Krišna rõhutab, et vaimse distsipliini õpetus pole midagi uut, vaid see on igavene ja muutumatu, antud põlvkondade kaupa edasi jumalikest allikatest inimkonnani.

4-2

Nõnda võeti seda ülimat teadust vastu jüngerluse järjestuses ja pühad kuningad said sellest nii aru. Kuid aja jooksul see jüngerluse järjestus katkes ja seepärast näib see teadus, nii nagu see on, olevat kadunud.

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna, kuidas vaimse distsipliini õpetust anti edasi õpetaja-jüngri ahela kaudu. Varem anti seda õpetust edasi pühadele kuningatele, kes olid nii valitsejad kui ka vaimsed õpetajad. Need kuningad vastutasid ühiskonna valitsemise eest vastavalt vaimsetele põhimõtetele. Kuid aja jooksul see õpetus kadus, kuna inimesed unustasid selle väärtuse ja kaldusid vaimselt teelt kõrvale. Õpetus, mida varem praktiseeriti ja mõisteti, kadus järk-järgult, kuna ühiskond kaotas sideme vaimse distsipliiniga. Neid teadmisi hoiti saladuses ja anti edasi ainult väljavalitutele. Selles värsis kutsub Krišna Arjunat Parantapana, mis tähendab vaenlaste hävitajat. See pöördumine sümboliseerib Arjuna jõudu ja julgust, mis on vajalik mitte ainult füüsilises võitluses, vaid ka vaimses võitluses sisemiste vaenlaste, näiteks ignorantsuse ja ihade vastu.

4-3

See sama iidne teadus ühtsusest Ülima Isiksusega, mida ma täna sulle räägin, sest sa oled minu pühendunu ja sõber, seetõttu võid sa mõista selle teaduse transtsendentaalset saladust.

Selgitus: Krišna rõhutab, et see õpetus on eriti oluline, kuna see pole mitte ainult teoreetiline teadmine, vaid ka võti vaimse arusaamani. Selle saladus peitub võimes mõista ja praktiseerida vaimset distsipliini, mis viib valgustumiseni. Arjunat peetakse vääriliseks, sest ta on nii sõber kui ka ustav järgija, mis viitab tema vaimsetele võimetele ja ustavusele Krišnale.

4-4

Arjuna ütles: Päikesejumal on sinust vanem. Kuidas ma peaksin mõistma, et sa õpetasid alguses talle seda teadust?

Selgitus: Selles värsis väljendab Arjuna oma arusaamatust selle kohta, kuidas Krišna võis õpetada seda iidset vaimse distsipliini õpetust päikesejumalale, kes elas kauges minevikus. Arjuna kahtleb, kuidas see on võimalik, kuna ta teab, et Krišna sündis hiljem ja on tema kaasaegne.

4-5

Ülim Isiksus, Jumal, ütles: Paljud, paljud sünnid on olnud nii mul kui ka sinul. Ma mäletan neid kõiki, aga sina ei mäleta, oh, vaenlaste alistaja!

Selgitus: Krišna on igavene hing, kes saab vabalt sellesse maailma siseneda, kui see on vajalik, ja mäletab kõiki oma minevikusündimisi ja tegusid. Arjuna, olles inimene, on piiratud oma võimes mäletada minevikku ja oma eelmisi elusid. See viitab erinevusele tavalise inimese ja Jumala vahel. Vaenlaste alistaja on epiteet, mis viitab Arjuna võimele võita vaenlasi lahinguväljal, tuletades meelde tema kohustusi sõdalasena.

4-6

Kuigi ma olen sündimatu ja minu transtsendentaalne keha ei vanane kunagi ja kuigi ma olen kõigi elusolendite isand, ilmuvad ma ometi igal ajastul oma algsel transtsendentaalsel kujul.

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna oma jumalikku olemust ja võimet sellesse maailma siseneda, jäädes samas muutumatuks ja sündimatuks. Kuigi ta on igavene Isand ja tema hing on hävimatu, otsustab ta siseneda materiaalsesse maailma, kui see on vajalik. Krišna ei sisene sellesse maailma vajadusest, vaid oma jumaliku jõuga, mis võimaldab tal siin tegutseda ilma igasuguste materiaalsete piiranguteta.

4-7

Millal ja kus iganes religioosne praktika langeb madalseisu ja hakkab domineerima jumalakartmatus, oh, Bharata järeltulija, sel ajal ma laskun ise alla.

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna, miks ja millal ta selles maailmas kehastub. Ta rõhutab, et kui õiglus, vooruslikkus on ohus ja ebaõiglus, kurjus suureneb, siseneb ta maailma, et taastada kord ja kaitsta õiglust. Õiglus viitab kosmose ja moraali korrale, mis tagab ühiskonna tasakaalu, samas kui ebaõiglus on selle vastand, mis selle korra hävitab. See värss rõhutab, et Jumal ei jää ükskõikseks, kui ühiskonnas domineerivad ebaõiglus ja jumalakartmatus, vaid ta sekkub aktiivselt, et kaitsta õiglasi ja hävitada kurjust.

4-8

Et vabastada vagad ja hävitada õelad ning et taastada õigluse põhimõtted, ma ilmu ajastu järel.

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna, et ta ilmub sellesse maailma kolme peamise eesmärgiga: kaitsta õiglasi, hävitada õelaid ja taastada õiglust. Ta rõhutab, et see juhtub iga ajastu jooksul, kui on vaja taastada tasakaal maailmas. Õiglus on jumalik seadus, mis hoiab harmooniat ja korda, ning kui see kord on ohus, tuleb Krišna seda seadust taastama.

4-9

See, kes tunneb minu tuleku ja tegevuste transtsendentaalset olemust, ei naase seda keha maha jättes enam sellesse materiaalsesse maailma, vaid jõuab minu igavesse elupaika, oh, Arjuna.

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna, et see, kes mõistab tema jumalikku sündi ja tegusid, saavutab vabanemise ega ole enam seotud taassünni tsükliga. Krišna sünd ja teod ei ole sarnased tavaliste inimeste sündide ja tegudega. Need on jumalikud ja neid tehakse erilise eesmärgiga – kaitsta õiglasi ja taastada õiglust. Kui inimene mõistab seda jumalikku reaalsust tõeliselt, saab ta aru, et Krišna ei ole allutatud materiaalsetele seadustele, nagu sünd ja surm. Selline tõeline arusaamine viib inimese vabanemiseni sünni ja surma tsüklist. Kui inimene jätab oma materiaalse keha maha, ei naase ta enam sellesse maailma, vaid jõuab Krišnani, mis tähendab vaimse valgustumise ja igavese elu saavutamist koos Jumalaga.

4-10

Vabastanud end kiindumusest, hirmust ja vihast, olles täielikult minusse süvenenud ja minust varjupaika leidnud, saavutasid paljud, kes varem minu tundmise abil puhastusid, seeläbi transtsendentaalse armastuse minu vastu.

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna, kuidas inimesed, kes otsivad tema juures varjupaika ja on vabanenud kiindumusest, hirmust ja vihast, suudavad saavutada vaimse täiuslikkuse ja sulanduda tema olemusse. Kiindumus materiaalsetesse asjadesse, hirm kaotuste ees ja viha, mis tekib täitumata soovidest, on takistused vaimsele kasvule. Inimesed, kes suudavad need takistused ületada, vabanevad materiaalse maailma mõjust. Lisaks märgib Krišna, et need, kes on puhastunud teadmiste ja askeesi (eneseületamise) kaudu, suudavad saavutada tema jumalikkuse taseme. See teadmiste ja vaimse distsipliini kombinatsioon on tee vaimse puhastumise ja valgustumiseni. Need, kes seda teed järgivad, sulanduvad lõpuks Krišna olemusse, saavutades vabanemise. See sulandumine tähendab täielikku ühtsust Jumalaga.

4-11

Vastavalt sellele, kuidas inimesed mulle alistuvad, ma neid ka tasustan. Igaüks järgib igal viisil minu teed, oh, Pārtha.

Selgitus: Selles värsis märgib Krišna, et ta vastab inimeste soovidele ja tegudele vastavalt sellele, kuidas nad tema poole pöörduvad. Kui inimesed otsivad vaimset valgustumist, siis nad seda ka saavad; kui nad otsivad materiaalset edu, siis nad ka selle saavutavad. Krišna rõhutab, et ta on universaalne ja alati kohal ning inimesed erinevate motivatsioonide ja lähenemistega saavad teda otsida. Kuidas inimesed soovivad jumalikuga suhelda, samal viisil Krišna vastab ja täidab nende soovid. See võib olla läbi armastuse, ustavuse, teadmiste, askeesi või isegi materiaalsete soovide – Krišna vastab igaühele vastavalt tema soovile. Lisaks selgitab Krišna, et kõik inimesed, teadlikult või alateadlikult, järgivad tema teid. See tähendab, et olenemata sellest, kas inimene ihkab vaimset valgustumist või materiaalset naudingut, on ta ikkagi jumalikkuse loodud korras ja järgib teed, mis lõpuks viib jumalikkuse mõistmiseni. Pārtha on Arjuna pöördumisviis, mis tähendab Pritha poeg (Arjuna ema Kunti teine nimi on Pritha). Selle pöördumisega viitab Krišna lähedasele suhtele Arjunaga ja tuletab meelde tema üllast päritolu ning tema rolli sõdalase ja Krišna järgijana.

4-12

Inimesed selles maailmas soovivad edu viljakas tegevuses ja seetõttu nad kummardavad taevaseid olendeid. Muidugi, inimesed selles maailmas saavad kiiresti vilju oma soovitavatest tegevustest.

Selgitus: Selles värsis rõhutab Krišna, et Jumalikud olendid varustavad inimesi eluks vajalike ressurssidega, kui neid austatakse ohverduste ja isetu tegevusega. Krišna selgitab, et inimesed, kes otsivad materiaalset edu ja vilju oma tegudest, tavaliselt kummardavad erinevaid taevaseid olendeid. Need inimesed soovivad oma elus kiireid tulemusi, mistõttu otsivad nad jumalikku abi jumalustelt, kes valitsevad erinevaid materiaalseid sfääre. See võib tähendada rikkust, õnne või muid materiaalseid hüvesid, mida nad püüavad tegevuse (oma tegudega) kaudu saada. Kuid siin rõhutab Krišna, et need kiired edud ja materiaalsed viljad, mida inimesed saavad, on vaid ajutised ja pärinevad maisest tegevusest. Need tulemused tekivad ainult selles inimeste maailmas ja on seotud tegevuste tsükliga – need ei ole seotud vaimse vabanemise või tõelise teadvusega jumalikust. Materiaalset kasu kirjeldatakse siin kui kergesti saavutatavat, kuid see ei ole pikaajaline lahendus vaimsele kasvule.

4-13

Vastavalt kolmele materiaalse looduse omadusele ja nendega seotud tegevusele lõin ma neli inimeste ühiskonnakorda. Ja kuigi ma olen selle süsteemi looja, pead sa teadma, et ma ei tee midagi ja olen transtsendentaalne.

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna nelja sotsiaalset korda, mis määratakse inimeste loomulike omaduste ja tegude järgi. See süsteem hõlmab braahmaneid (targad ja preestrid), kšatriaid (sõdalased ja valitsejad), vaišjaid (kaupmehed ja talupidajad) ja šuudraid (töölised ja teenijad). See süsteem on loodud nii, et ühiskond toimiks harmoonias ja iga inimene teeks seda tööd, mis vastab tema omadustele ja oskustele. Kuigi Krišna on selle süsteemi looja, on ta ise mitteosalev ja igavene, mis viitab tema jumalikule olemusele. Krišna on kõrgemal kõigist materiaalsetest seadustest ja ei osale inimestega seotud tegevuste protsessis.

4-14

Ei ole sellist tegevust, mis mind mõjutaks, ega ma ka ei ihalda tegevuse vilju. See, kes mõistab seda tõde minu kohta, ei satuta ka tegevuste tagajärgedesse.

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna oma jumalikku olemust, milles ta sooritab tegusid, kuid need teda ei määri ega seo. Ta avaldab, et tal ei ole soovi tegevuste viljade või tulemuste järele, sest ta tegutseb mitteseotud viisil. See viitab isikupäratule ja igavesele olemusele, millel puudub kiindumus materiaalsesse maailma ja selle tegevuste sidemesse. Krišna märgib, et igaüks, kes tõeliselt mõistab tema võimet sooritada tegusid ilma kiindumuse või soovita tulemuste järele, võib ka vabaneda karma seaduse mõjust. Inimene, kes praktiseerib tegusid mitteseotud meele ja isetu kavatsusega, nii nagu Krišna, vabaneb tegude tagajärgedest. See põhimõte on isetu tegevuse olemus.

4-15

Kõik vabastatud minevikus tegutsesid selle arusaamaga ja saavutasid seeläbi vabanemise. Seetõttu, nagu seda tegid iidsed, täida oma kohust jumalikus teadvuses.

Selgitus: Selles värsis kutsub Krišna Arjunat üles täitma oma kohustusi ja selgitab, et iidsed inimesed, kes soovisid vabanemist, sooritasid oma tegusid vastavalt õigluse põhimõtetele, mõistes mitteseotud tegevuse olemust. Krišna märgib, et tegude sooritamine, mõistes nende sügavamat tähendust, on oluline tee vaimse vabaduseni. See õpetus on igavene ja seda on järginud iidsed inimesed, seetõttu peab ka Arjuna sooritama oma tegusid selles maailmas, sidumata end nende viljadega.

4-16

Isegi targad ei suuda eristada, mis on tegevus ja mis on tegevusetus. Nüüd ma selgitan sulle, mis on tegevus, ja seda teada saades sa vabaned kogu kurjast.

Selgitus: Selles värsis käsitleb Krišna tegevuse ja tegevusetuse mõisteid, mis on keeruline filosoofiline küsimus isegi tarkadele. Paljud inimesed, sealhulgas õpetatud, on segaduses selles osas, mis tegelikult on tegevus ja mis on tegevusetus ning kuidas neid kahte eristada. See viitab sellele, et tegevuse olemus ei ole nii lihtsalt mõistetav. Krišna lubab selgitada seda saladust – kuidas mõista tegevust, mis ei määri ega vii tegevuse sidemeteni. Ta rõhutab, et mõistes tegevust ja selle õiget täitmist, saab inimene vabaneda ebasoodsatest tagajärgedest. Seega võimaldab see arusaam ületada tegevuse sidemeid ja saavutada vaimse vabaduse.

4-17

Tegevuse keerukust on väga raske mõista. Seetõttu peab inimene hästi teadma, mis on tegevus, mis on keelatud tegevus ja mis on tegevusetus.

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna, et tegevuse olemus on keeruline ja seda tuleb mõista sügavamalt. Inimene peab mõistma kolme peamist tegevuse liiki ja nende erinevusi, et saaks teadlikult liikuda vaimsel teel. • Õige tegevus, mis vastab õigusele (õigluse seadustele). • Vale tegevus ehk tegevus, mis on vastuolus õigusega (seaduste ja moraalsete põhimõtetega). • Tegevusetus ehk tegevus, mida tehakse ilma tegevuse tagajärgedeta, sest seda tehakse mitteseotud meelega (ilma kiindumuseta tegevuse tulemuste vastu). Tegevuse tõelist olemust on raske mõista, sest isegi üks ja sama tegevus võib tekitada erinevaid tulemusi sõltuvalt kavatsusest ja meeleseisundist, millega seda tehakse. Vale tegevus võib tekitada kannatusi ja eemaldada Jumalast, kuid õige tegevus viib vaimse kasvuni.

4-18

See, kes tegevusetuses näeb tegevust ja tegevuses näeb tegevusetust, on kõige targem inimeste seas ja, kuigi sooritab kõige erinevamaid tegevusi, asub transtsendentaalses seisundis.

Selgitus: Krišna õpetab, et inimene peab nägema tegevust tegevusetuses ja tegevusetust tegevuses. See tähendab, et tõeline vaimse distsipliini praktik ja tark inimene mõistab, et isegi kui ta füüsiliselt tegutseb selles maailmas, on tema meel ja teadvus vaba kiindumusest tegevuse tulemuste ja tagajärgede vastu. Selline inimene võib töötada ja olla aktiivne, kuid tema sisemises seisundis ei ole kiindumust tegevusse või selle viljadesse – see on tegevusetus tegevuses. Samuti on juhtumeid, kui inimene ei tegutse füüsiliselt, kuid ta mõtleb või soovib midagi, mis põhjustab tegevust. Sellisel juhul võib isegi tema tegevusetus olla tegevus, sest tema meel on kiindunud ja kaasatud tegevuse viljade ootuses. See tähendab, et inimene võib kogeda tegevust isegi füüsilist tööd tegemata, kui ta on kiindunud soovidest või tulemustest. Tark inimene suudab mõista seda sügavat tegevuse ja tegevusetuse tähendust – ta tegutseb mitteseotud meelega ja seetõttu tema tegevused ei tekita tegevuse tagajärgi.

4-19

Inimeseks, kes on täielikult omandanud teadmised, peetakse seda, kelle iga püüdlus on vaba soovist meelte rahuldamise järele. Targad ütlevad, et selline tegija, kelle tegevuse vilju on põletanud täielike teadmiste tuli, on loobunud viljadest.

Selgitus: Selles värsis räägib Krišna inimesest, kes on saavutanud tõelise valgustumise. Sellise inimese kõik tegevused on vabad kiindumusest ja soovidest tegevuse viljade järele. Ta tegutseb, kuid tema tegevust ei juhi soovide ega egoistlike motiivide jõud. Sellise inimese tegevused on põletatud teadmiste tules, mis tähendab, et ta tegutseb teadmistega, mis tulevad jumalikkuse teadvusest ja arusaamast tõelise reaalsuse kohta. Teadmised selles kontekstis on arusaam õiglusest ja mitteseotud tegevustest, kus ei ole soovi materiaalsete viljade järele. Kui inimene mõistab, et kõiki tegevusi tuleb sooritada isetult, hävitatakse tema tegevuse kohustused, sest ta ei ole enam seotud tegevuse tulemustega.

4-20

Loobudes igasugusest kiindumusest oma tegude viljade vastu, olles alati rahulolev ja sõltumatu, ei tee ta mingit viljakat tegevust, kuigi on haaratud mitmesugustesse tegevustesse.

Selgitus: Selles salmis kirjeldab Krišna valgustunud inimest, kes on vabanenud kiindumusest tegevuse viljade vastu. Selline inimene on pidevalt rahulolev, mis tähendab, et tal pole vaja otsida rahulolu välistest objektidest või tegevuse tulemustest. Ta on sõltumatu välistest asjadest, sest tema rahulolu tuleb sisemisest vaimsest arusaamast ja ühendusest jumalikuga. Kuigi see inimene jätkab tegutsemist selles maailmas ja täidab oma kohustusi, ei tee ta tegelikult midagi tegevuse mõttes. Ta teeb tegusid ilma kiindumuseta, seetõttu need ei moodusta tegevuse sidemeid ega põhjusta edasisi tagajärgi. See tähendab, et kuigi vaimne täiuslikkus on seisund, kus inimene ei sõltu enam tegevustest, on tegevus endiselt vajalik ühiskonna ja maailma heaolu toetamiseks. Sellist tegevust tuleb teha isetult, ilma tulemusele kiindumata.

4-21

Selline aruka inimene tegutseb täieliku meele ja mõistuse kontrolli all, loobub igasugustest omanikutundest oma vara üle ja tegutseb ainult nii palju, kui on vaja enda eluspüsimiseks. Selliselt tegutsedes ei mõjuta teda patuste tegude tagajärjed.

Selgitus: Inimene võib olla vaba tegevuse tagajärgedest, kui ta tegutseb seostamata meelega ja ilma soovideta tegevuse viljade järele. Inimene, kes on vaba soovidest, on kontrollinud oma meelt ja hinge ning loobub omandist (materiaalsest kiindumusest), võib oma tegusid maailmas sooritada end nendega sidumata. Sellise inimese tegevusi peetakse kehalisteks tegevusteks, mis on vajalikud igapäevaeluks, kuid need ei põhjusta tegevuse tagajärgi. See tähendab, et tema tegevused on vabad patust või määrdumisest, sest ta tegutseb isetu meelega ja tema tegevused sooritatakse ainult kehalisel tasandil, ilma soovi või kiindumuseta. See on oluline osa vaimsest distsipliinist ja vaimsest distsipliinist – inimene peab suutma sooritada tegusid, kuid olema sõltumatu tegevuse tulemustest ja varalistest kohustustest.

4-22

Inimene, kes on rahul sellega, mis tuleb loomulikult, vaba duaalsustest ja kadedusest, jääb ühesuguseks nii edus kui ka ebaõnnestumises ega seostu oma tegudega.

Selgitus: Selles salmis selgitab Krišna seostamata elu põhimõtteid. Inimene, kes elab vastavalt õiglusele, on rahul sellega, mis tuleb loomulikult. Ta ei ole seotud materiaalsete soovidega ja elab, vastu võttes seda, mis talle antakse, ilma soovi rohkemaks või rahulolematuseta vähemaga. See inimene on vaba duaalsustest (näiteks rõõmust ja kurbusest, heast ja kurjast), mis sageli valitsevad materiaalses maailmas. Selline inimene on ka ilma kadeduseta, mis tähendab, et ta ei kadesta teisi ega ole kade nende edu üle. Ta on tasakaalus nii edus kui ka ebaõnnestumises – ta jääb rahulikuks olenemata välistest asjaoludest, sest tema õnn tuleb sisemisest rahulolust ja vaimsest arusaamast, mitte välistest sündmustest. Isegi kui ta sooritab tegusid, ei seostu selline inimene tegudega. See tähendab, et tema tegevused ei põhjusta tegevuse tagajärgi, sest ta tegutseb seostamata ja ilma soovita tegevuste viljade järele.

4-23

Selle inimese tegevused, kes ei ole allutatud materiaalse looduse omadustele ja on täielikult kinnistunud transtsendentaalsetesse teadmistesse, sulanduvad täielikult transtsendentaalsega.

Selgitus: Selles salmis kirjeldab Krišna inimest, kes on vabanenud kiindumusest materiaalsete asjade vastu ja on vaba nii vaimselt kui ka mentaalselt. Sellise inimese teadvus põhineb teadmistel – ta mõistab elu kõrgeimat eesmärki ja tegutseb vastavalt vaimsetele teadmistele, mitte maistele soovidele. Inimene, kes teeb oma tegusid ohverdamise või vaimse distsipliinina, on vaba tegevuse tagajärgedest. Ohverdamine tähendab siin isetut tegevust, mis on pühendatud kõrgemale eesmärgile või Jumalale. Kui see inimene tegutseb sellisel viisil, siis tema tegevused hävitatakse – see tähendab, et tegevused ei jäta tegevuse tagajärgi. Tema tegevus ei põhjusta tegevuse kohustusi, sest tema meel on vaba kiindumusest ja ta tegutseb vaimsete teadmistega. Inimese vabanenud teadvus võimaldab tal sooritada tegusid seostamatult – ta täidab kohustusi, kuid ilma soovita tulemuste järele, ja seetõttu ei saa ta mingeid tegevuse tagajärgi. See õpetus on igavene ja seda on järginud iidsed inimesed, seetõttu peab ka Arjuna oma tegevusi sooritama kui teenimist Jumalale.

4-24

Inimene, kes on täielikult sukeldunud Jumaliku teadvuse teadvustamisse, saavutab kindlasti vaimse kuningriigi tänu oma täielikule panusele vaimsetesse tegevustesse, kus ohverdamine on Jumalik väljendus ja ohvriand on vaimne.

Selgitus: See salm kirjeldab täieliku ühtsuse põhimõtet ohvriandi, ohverdaja ja Jumalikkuse vahel. Siin mõistetakse Jumalikku teadvust kui kõikehõlmavat Jumalikku reaalsust, mis on kohal kõigis ohverdamise aspektides. Ohvriand ise on Jumalik teadvus, samuti on ohverdatav ese Jumalik teadvus ja see ohverdatakse Jumaliku teadvuse tules. See ühtsuse teadvus, et kõik on Jumalik teadvus, saavutatakse, kui ohverdaja tegutseb meelega, mis on täielikult pühendatud Jumalikule teadvusele. See tähendab, et kui inimene tegutseb teadvusega, et kõik tema teod ja ohvriannid on pühendatud Jumalikkusele (Jumaliku teadvusele), muutuvad tema tegevused osaks vaimsest praktikast ja ta jõuab Jumaliku teadvuse teadvustamiseni. See on vaimse distsipliini põhimõte – tegevused muutuvad isetuks ja neid sooritatakse Jumaliku teadvusega. Selles salmis rõhutab Krišna, et kui inimene sooritab kõik oma tegevused Jumaliku teadvusega, saavutab ta Absoluutse Tõe ja vabaneb tegevuse kohustustest.

4-25

Mõned vaimse distsipliini praktiseerijad teevad ohvreid, austades Jumalusi, kuid teised teevad ohvriande Jumaliku teadvuse tules.

Selgitus: Selles salmis kirjeldab Krišna kahte erinevat ohverdamise viisi, mida praktiseerivad vaimse distsipliini praktiseerijad. Ohverdamine on siin sümbol isetutele tegevustele, mis on pühendatud Jumalikule või vaimsele praktikale. • Esimene viis – mõned vaimse distsipliini praktiseerijad teevad ohverdamist Jumalikele olenditele või Jumalustele. Need vaimse distsipliini praktiseerijad pakuvad oma tegusid või ohvriande Jumalustele, otsides vaimset ühendust läbi selle kummardamise. • Teine viis – teised vaimse distsipliini praktiseerijad pakuvad oma ohvriande Jumaliku teadvuse tules. Need vaimse distsipliini praktiseerijad näevad Jumalikku teadvust kui kõigi ohvriandide sihtkohta ja pakuvad oma tegusid Jumalikkuse või kõrgema tõe heaks. See salm selgitab erinevaid vaimse distsipliini praktikaid, kus tegevused on pühendatud kõrgemale eesmärgile. Nii ohverdamine Jumalustele kui ka ohverdamine Jumalikule teadvusele on viisid, kuidas vaimse distsipliini praktiseerijad saavutavad vaimse täiuslikkuse, sest kõik tegevused on pühendatud Jumalikule või vaimsele teele. Olenemata ohverdamise viisist, on peamine see, et kõik tegevused on pühendatud kõrgemale eesmärgile. Selline isetu tegevus ja ohverdamine aitavad vaimse distsipliini praktiseerijatel arendada vaimset teadvust ja saavutada vaimset täiuslikkust.

4-26

Mõned, kes soovivad saavutada meele ja meelte kontrolli, ohverdavad kuulmise ja teiste meelte tegevuse sisemise mõtiskluse tules, teised ohverdavad helid ja teised meelte objektid meelte tules.

Selgitus: Selles salmis kirjeldab Krišna erinevaid ohverdamise praktikaid, kus vaimse distsipliini praktiseerijad pakuvad oma meelt ja meeli kui ohvriandi vaimsele distsipliinile. On kaks peamist ohverdamise viisi: • Esimene viis – mõned vaimse distsipliini praktiseerijad pakuvad oma meeli (näiteks kuulmist, nägemist, maitset) vaoshoituse tules. See tähendab, et nad praktiseerivad enesekontrolli ja meelte valitsemist, et ohjeldada oma impulsse ja vältida tähelepanu hajumist välistelt objektidelt. See on viis arendada enesekontrolli ja distsiplineerida meelt. • Teine viis – teised vaimse distsipliini praktiseerijad pakuvad meelte objekte (näiteks heli, lõhna, maitset) meelte tules. See tähendab, et nad pakuvad oma tajumiskogemusi vaimsele teele, lubamata nendel meelte objektidel oma meelt mõjutada. Need vaimse distsipliini praktiseerijad kontrollivad teadlikult oma suhtumist meelte objektidesse, lubamata nendel kogemustel neid vaimsest eesmärgist kõrvale juhtida. Mõlemad viisid osutavad enesekontrolli ja teadliku elu olulisusele vaimses praktikas. Meelte kontroll ja meele distsipliin aitavad vaimse distsipliini praktiseerijal saavutada vaimset tasakaalu ja vältida kiindumust maisesse naudingusse.

4-27

Need, kes soovivad saavutada eneseteostust, ohverdavad kõik meelte ja eluhinge tegevused meele vaoshoituse tules, mida sütitab teadmine.

Selgitus: Selles salmis kirjeldab Krišna, kuidas vaimse distsipliini praktiseerijad praktiseerivad enese vaoshoitust ja enesekontrolli teadmiste valgusega kui teejuht. Vaimse distsipliini praktiseerijatel on kahte tüüpi tegevusi, mida nad pakuvad kui ohvriandi: • Meelte tegevused – kõiki tegevusi, mida inimene oma meeltega teeb, näiteks kuulmist, nägemist, kompimist ja muid, kontrollitakse ja pakutakse kui ohvriandi, lubamata meeltel välistele objektidele hajuda. • Elujõu tegevused – elujõud on hingeõhk ja muud keha energiad, mis kontrollivad inimese elujõulisust. Vaimse distsipliini praktiseerijad peavad õppima ka neid jõude kontrollima ja vaoshoituse tules ohvriandiks pakkuma. Ohverdamine toimub vaoshoituse ja vaimse distsipliini tules, mis sümboliseerib vaimse distsipliini praktikat ja enesekontrolli. Seda praktikat valgustab teadmiste valgus, mis osutab vaimsele teadvustamisele ja arusaamisele iseendast ja maailmast. Teadmised on need, mis aitavad vaimse distsipliini praktiseerijal mõista oma tegevuste tõelist tähendust ja vabaneda kiindumusest meelte objektidesse. Selle ohvriandi eesmärk on puhastada meelt ja kontrollida meeli, et saavutada vaimne tasakaal ja arusaam elu eesmärgist. Teadmiste valgus on nagu teejuht, mis aitab vaimse distsipliini praktiseerijal mitte alluda maistele naudingutele ja suunata tähelepanu vaimsele teele. Arjuna peab oma tegevusi sooritama kui teenimist Jumalale.

4-28

Teised teevad ohvriande, loobudes oma varast, teised, sooritades karme askeese, teised, praktiseerides kaheksaastmelist Jumaliku jõu süsteemi, ja veel teised, õppides Vedasid, et saada transtsendentaalseid teadmisi.

Selgitus: Selles salmis kirjeldab Krišna erinevaid ohverdamise viise, mida praktiseerivad vaimse distsipliini praktiseerijad ja askeedid, igaüks valides oma tee, kuidas pakkuda oma elu ja tegevusi Jumalikkusele või vaimsele arengule. Need ohvriannid võivad olla materiaalsed, füüsilised, vaimsed või intellektuaalsed, sõltuvalt inimese iseloomust ja praktika viisist. Ohvriande tehakse kindla otsuse ja vaimse distsipliiniga. • Vara ohverdamine – inimesed ohverdavad oma materiaalset vara või rikkust, et aidata teisi või edendada vaimseid eesmärke. Selline ohverdamise viis aitab neid, kes sõltuvad välistest asjadest, et pakkuda oma panust vaimsele teele. • Askeesi ohverdamine – inimesed ohverdavad läbi füüsilise askeesi või distsipliini, piirates oma soove ja elades rangelt vastavalt vaimsetele põhimõtetele. See nõuab suurt otsusekindlust ja tahtejõudu, et kontrollida oma meeli ja instinkte. • Vaimse distsipliini ohverdamine – mõned praktiseerivad vaimset distsipliini ja mõtisklust, et saavutada vaimne ühendus jumalikuga. See on tee teadvuse laiendamiseks ja sisemise harmoonia saavutamiseks. • Ohverdamine teadmiste ja eneseuurimisega – mõned ohverdavad oma aega ja energiat pühakirjade uurimisele, teadmiste omandamisele ja õpetuste jagamisele teistega. See nõuab intelligentsust ja sisemist otsusekindlust, et täielikult teadvustada ja mõista vaimseid õpetusi. Inimesed, kes osalevad nendes ohverdustes, on need, kes peavad rangelt kinni oma lubadustest, ja nad tegutsevad püüdlikult, et saavutada vaimne täiuslikkus. Krišna selgitab, et on erinevaid viise, kuidas inimene saab pakkuda oma elu ja tegevusi, sõltuvalt oma võimest ja otsusekindlusest.

4-29

Veel teised, kes püüavad ohjeldada hingeõhku, et transsi minna, ohverdavad väljahingamise sissehingamisse ja sissehingamise väljahingamisse ning lõpuks, täielikult hingamise peatades, jäävad transsi. Teised, piirates söömist, ohverdavad väljahingamist väljahingamisse.

Selgitus: Selles salmis räägib Krišna hingamise kontrolli distsipliinist, mis on oluline osa vaimse distsipliini praktikast. Hingeõhku peetakse elujõuks ja selle kontroll on oluline vaimse distsipliini viis. • Mõned pakuvad väljahingamist sissehingamisse ja sissehingamist väljahingamisse – see osutab hingamise voolu kontrollile, kus vaimse distsipliini praktiseerijad ühendavad ja tasakaalustavad sissehingamist ja väljahingamist. See on sümbol hingamise distsipliinile, mis aitab harmoniseerida keha ja meelt. • Teised ohjeldavad sissehingamist ja väljahingamist – see salm viitab vaimse distsipliini praktiseerijatele, kus nad ohjeldavad sissehingamist ja väljahingamist, keskendudes hingamise kontrollile. See on oluline vaimse distsipliini aspekt, mis aitab kontrollida elujõudu ja saavutada sisemist tasakaalu. Hingamise kontroll on üks vaimse distsipliini distsipliine, kus vaimse distsipliini praktiseerijad ohjeldavad oma hingamist, mis aitab neil kontrollida meelt ja emotsioone. Hingamise kontroll on tihedalt seotud meele kontrolliga, sest sissehingamise ja väljahingamise tasakaalustamine aitab vaimse distsipliini praktiseerijatel säilitada sisemist rahu ja vaimset distsipliini.

4-30

Kõik need, kes teavad ohverdamise tähendust, saavutavad vabanemise karmast ja olles nautinud ohverdamise viljade surematuse nektarit, lähevad nad igavesse Jumalikku elupaika.

Selgitus: Selles värsis rõhutab Krišna ohverdamise olulisust ja seda, kuidas see aitab inimesel puhastuda ja saavutada kõrgeimat vaimset eesmärki: • Ohverdamise tundjad: neid, kes mõistavad ohverdamise olemust ja tähendust, kirjeldatakse kui inimesi, kes teavad, kuidas ohverdamine vaimses elus toimib. Ohverdamist võib siin mõista laiemas tähenduses, kui omakasupüüdmatut tegevust või pühendumist kõrgemale eesmärgile. • Pattudest puhastumine ohverdamise kaudu: need inimesed puhastuvad oma teadliku ja omakasupüüdmatu tegevuse kaudu oma negatiivsetest omadustest, pattudest ja tegudest. Ohverdamine sümboliseerib puhast tegevust, mis kõrvaldab egoismi ja iha materiaalsete hüvede järele. • Ohverdamise jääkidest nautimine: need, kes osalevad ohverdamises, naudivad õnnistust, mis on ohverdamise tulemus. See õnnistus sümboliseerib surematust ja vaimset täitumust, mis tuleb omakasupüüdmatutest tegudest. See, kes teenib ilma tasu soovita, kogeb sisemist rahu ja vaimset teadvust. • Saavutavad igavese Jumaliku teadvuse: need, kes osalevad sellises õnnistatud ohverdamise protsessis ja naudivad selle vilju, saavutavad lõpuks Jumaliku teadvuse – kõrgeima reaalsuse, igavese ja muutumatu vaimse seisundi. Jumalik teadvus on vaimse teadvuse kõrgeim vorm, mis ületab materiaalse maailma.

4-31

Oo, Kuru dünastia parim, ilma ohverdamiseta pole kunagi võimalik õnnelikult elada selles planeedisüsteemis ega selles elus, veel vähem järgmises?

Selgitus: Neil, kes ei ohverda ega osale ohverdamise protsessis, pole kohta ei selles maailmas ega järgmises. Ohverdamine pole ainult väline protsess, vaid ka vaimne distsipliin, mis võimaldab inimesel ennast puhastada ja liikuda vaimse täiuslikkuse poole. Ohverdamine on enese pühendamine Jumalale. Kui inimene ei osale ohverdamise protsessis, pole talle kättesaadavad ei materiaalsed hüved selles maailmas ega vaimsed hüved järgmises elus. Selles värsis pöördub Krišna Arjuna poole kui Kurude suguvõsa parima poole, et rõhutada, et ohverdamine on oluline mitte ainult selles elus, vaid ka pärast surma.

4-32

Kõiki neid erinevaid ohverdamise viise kinnitavad veedad ja need kõik on tekkinud erinevatest tegudest. Neid sellistena teades vabastatakse sind.

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna, et erinevad ohverduste viisid, mida ta on eelmistes värssides kirjeldanud, on väljendatud Jumaliku teadvuse kaudu ja leitavad veedadest – pühakirjadest, mis määravad erinevaid ohverdamise viise ja tseremooniaid. Need ohverdused on tekkinud tegudest, mis tähendab, et ohverdused on osa tegude tagajärgedest, mis aitavad inimesel arendada vaimset teadvust ja saavutada vabanemist tegude kohustustest. See värss rõhutab, et ohverdused pole ainult välised rituaalid, vaid ka osa inimese tegudest ja kohustustest. Need on viis oma tegude harmoniseerimiseks Jumaliku teadvuse ja vaimsete väärtustega. Mõistes, et kõik ohverdused on teo avaldumine, saab inimene vabaneda teo sidemetest ja saavutada vaimse vabaduse. Kui inimene teadvustab, et kõik teod on viis ohverdamises osalemiseks, lõpetab ta kiindumise materiaalsetesse asjadesse ja vabaneb teost. See tähendab, et omakasupüüdmatud teod (ohverdused) võimaldavad inimesel elada vabalt ja saavutada vaimse vabanemise.

4-33

Oo, vaenlaste ületaja, teadmistega tehtud ohverdamine on parem kui lihtsalt materiaalsete omandite ohverdamine. Lõppude lõpuks, oo, Pārtha, iga ohvri tegevus täitub täielikult transtsendentaalsetes teadmistes.

Selgitus: Selles värsis viitab Krišna vaimse teadmise ülimuslikkusele materiaalsete ohverduste ees. Kuigi materiaalsed ohverdused (näiteks vara, raha või kinnisvara) on olulised, on tõeline vaimne teadmine väärtuslikum kui ükski materiaalsete ohverdus. Teadmiste ohverdamine on hariduse ja arusaama arendamine elu tõelise eesmärgi ja õigluse põhimõtete kohta. Krišna märgib, et kõik teod, isegi materiaalsed ohverdused, täidetakse lõpuks teadmistega. See tähendab, et vaimsed teadmised on need, mis annavad tegudele ja ohverduste tõelise tähenduse ja suunavad inimest vabanemisele tegude sidemetest. Seetõttu peab inimene keskenduma teadmiste arendamisele ja tegema ohverdusi vaimses arusaamas, sest need aitavad mõista teo ja teo olemust ning kõrvaldavad kiindumise materiaalsesse maailma. Selles värsis pöördub Krišna Arjuna poole kaks korda sõnadega Parantapa (vallutaja) ja Pārtha (Kunti poeg). Pöördudes tema poole kui Parantapa, viitab Krišna Arjuna võimele võita mitte ainult väliseid vaenlasi, vaid ka sisemisi – teadmatust ja egoismi. Pöördumine Pārtha tuletab talle meelde aadellikku perekonda, kuhu ta on sündinud, ja õhutab mõistma, et ta peab arendama vaimseid teadmisi, mitte ainult tegema materiaalseid ohverdusi.

4-34

Mõista seda, pöördudes alandlikult õpetaja poole, esitades küsimusi ja teenides. Targad, kes on tõe nägijad, annavad sulle teadmised.

Selgitus: See värss õpetab, et tõelisi teadmisi saab omandada alandlikkuse, aktiivsete küsimuste esitamise ja õpetaja teenimise kaudu. Krišna rõhutab, et vaimse arusaama saavutamiseks peab õpilane olema valmis õppima targalt õpetajalt, kes on tõde näinud. Teadmised pole ainult teooria, vaid ka praktiline kogemus, mida saab omandada distsipliini ja teenimise kaudu. Targad õpetajad on need, kes aitavad õpilasel saavutada tõelise arusaama ja vaimse vabanemise.

4-35

Omandades tõelised teadmised eneseteadvustanud hingelt, ei anna sa enam kunagi sellistele pettustele järele, sest nende teadmistega näed sa, et kõik elusolendid pole midagi muud kui osa Minust – et nad on Minus.

Selgitus: Selles värsis viitab Krišna vaimsete teadmiste jõule. Kui inimene omandab tõelised vaimsed teadmised, ei satu ta enam pettustesse. Pettused tähendavad siin teadmatust, mis on seotud enese tajumisega eraldiseisvana teistest ja Jumalikust. Vaimsed teadmised võimaldavad inimesel aru saada, et kõik elavad olendid on omavahel seotud. Need teadmised paljastavad, et kõik, mis eksisteerib, asub nii inimese enda olemuses kui ka Jumalas (Krišnas). See ühtsus indiviidi ja Jumaliku vahel on peamine järeldus, mille inimene vaimseid teadmisi omandades saab. Kui inimene mõistab, et kõik on seotud Jumalikuga, vabaneb ta enese ja teiste duaalsusest ning mõistab, et kogu elu ja kõik eksisteeriv on osa ühtsest jumalikust teadvusest. Need teadmised aitavad vabaneda pettustest ja näha ühtsust kõigi elude ja Jumala vahel. Selles värsis pöördub Krišna Arjuna poole kui Pāndava – viidates tema kuulumisele Pāndavate dünastiasse, mis sümboliseerib jõudu ja õiglust.

4-36

Isegi kui sa oled kõige raskem patustaja kõigi patustajate seas, saad sa teadmiste laeva abil ületada kõik oma patud.

Selgitus: Selles värsis rõhutab Krišna, et vaimsed teadmised on äärmiselt võimas vahend, mis on võimeline puhastama inimest kõikidest pattudest, olenemata sellest, kui rasked need on olnud. Ta märgib, et isegi kui inimene on kõige raskem patustaja kõigi seas, saab ta puhastatud, kui ta kasutab teadmiste laeva. Teadmiste laeva kasutatakse siin metafoorina, mis viitab vaimsete teadmiste võimele aidata inimesel liikuda üle pattude ja ülekohutegude. Need teadmised annavad jõudu ületada varasemad vead ja vabaneda tegude tagajärgedest. See näitab, et vaimsed teadmised pole ainult teoreetilised, vaid ka praktilised, andes inimesele võimaluse muutuda ja uueneda. Inimene, kes kasutab teadmiste jõudu, on võimeline puhastuma ja ületama oma patud. Krišna õhutab Arjunat mõistma, et sõltumata mineviku vigadest aitavad tõesed vaimsed teadmised tal neist pattudest üle saada ja liikuda vaimse vabanemise poole.

4-37

Nii nagu leegitsev tuli muudab puud tuhaks, oo, Arjuna, nii põletab ka teadmiste tuli kõik teod tuhaks.

Selgitus: See värss õpetab, et vaimsed teadmised toimivad kui võimas tuli, mis on võimeline põletama kõikide tegude tagajärjed ja vabastama inimese maailmalikest sidemetest. Krišna rõhutab, et tõesed teadmised on tugev puhastusvahend, mis muudab tegude tagajärjed tuhaks, jättes inimese vabaks tegudest ja valmis vaimseks kasvuks. Teadmised mitte ainult ei aita mõista elu tõelist tähendust, vaid ka vabastavad mineviku tegudest ja viivad vaimse vabanemiseni.

4-38

Tõepoolest, selles maailmas pole midagi nii ülevat ja puhast kui transtsendentaalsed teadmised. Need teadmised on kõigi vaimsete praktikate vili ja see, kes on saavutanud täiuslikkuse usus teenimises, naudib mõne aja pärast neid teadmisi endas.

Selgitus: Selles värsis tõstab Krišna esile teadmiste väärtust ja õndsust, rõhutades, et teadmised on kõrgeim puhastaja. Need on olulisemad kui miski muu selles maailmas, sest need puhastavad inimese meelt ja hinge, aidates tal mõista oma tõelist olemust ja Jumalikku teadvust. Vaimsed teadmised on need, mis aitavad inimesel ületada teadmatust, pettusi ja tegude tagajärgi. Need teadmised viivad sisemise vabaduse ja vaimse arusaamani. Seetõttu peetakse teadmisi kõrgeimaks puhastumise viisiks võrreldes mis tahes muu rituaali või tegevusega. Inimene, kes on täiustunud vaimses distsipliinis, see on, kes on distsiplineeritult praktiseerinud vaimset distsipliini ja enesekontrolli, omandab lõpuks aja jooksul need vaimsed teadmised. Krišna rõhutab, et inimene leiab need teadmised endas – need ei tule väljastpoolt, vaid tuleb leida ja teadvustada tänu vaimse distsipliini praktikale ja sisemisele teekonnale.

4-39

Ustav inimene, kes on pühendanud end transtsendentaalsete teadmiste omandamisele ja kes on ohjeldanud oma meeled, on vääriline omandama selliseid teadmisi ja olles need omandanud, saavutab ta kiiresti kõrgeima vaimse rahu.

Selgitus: Selles värsis viitab Krišna kolmele olulisele tingimusele, et inimene saaks omandada vaimseid teadmisi ja saavutada kõrgeima rahu: • Usk – see on vaimsel teel oluline osa. Inimesel peab olema usku mitte ainult Jumalikku, vaid ka teadmiste teesse ja õpetajasse, kes neid teadmisi õpetab. Usk võimaldab inimesel jätkata vaimset teed isegi siis, kui tekivad takistused või raskused. • Eneseohverdus ja pühendumine – inimene peab olema täielikult pühendunud vaimsetele teadmistele. See tähendab, et ta peab end praktiseerimisele ja uurimisele pühendama, et omandada tõeline arusaam ja vaimne teadvus. • Meele kontroll – et inimene saaks teadmisi omandada, peab ta suutma kontrollida oma meeli ja emotsioone. Meele kontroll võimaldab meelel muutuda stabiilseks ja rahulikuks, mis on vajalik vaimsete teadmiste täielikuks omandamiseks. Kui inimene usuga ja pühendumisega praktiseerib vaimseid õpetusi ja kontrollib oma meeli, omandab ta vaimsed teadmised. Need teadmised aitavad inimesel saavutada kõrgeima rahu, mis on seisund, kus inimene on vaba rahutusest, kannatustest ja illusioonidest. Kõrgeim rahu on tulemus, mis kaasneb vaimse arusaama ja teadmiste omandamisega.

4-40

Aga teadmatud ja uskmatud, kes kahtlevad ilmutatud pühakirjades, ei tunne Jumalat, vaid langevad. Kahtluse täis hingel pole õnne ei selles maailmas ega järgmises.

Selgitus: Selles värsis kirjeldab Krišna kolme olulist takistust vaimse kasvu teel: teadmatus, usu puudumine ja kahtlused. Ta selgitab, et inimene, kes ei suuda neid takistusi ületada, hukkub nii vaimselt kui ka emotsionaalselt, sest tal pole õnne ei selles maailmas ega järgmises. • Teadmatus – inimene, kes ei tea tõde või vaimseid teadmisi, on eksinud ega suuda vaimsel teel edasi liikuda. Teadmatus on suurim puudus, mis takistab elu tõelise olemuse mõistmist. • Usu puudumine – isegi kui inimesel on teadmised, viib usu puudumine suutmatuseni neid praktiseerida. Usku on vaja, et inimene saaks täielikult pühenduda vaimsele teele ja usaldada õpetaja ja teadmiste juhatust. • Kahtlused – inimene, kes on täis kahtlusi, ei saa saavutada sisemist rahu. Kahtlused õõnestavad vaimset praktikat ja tekitavad ebakindlust inimese eesmärkide suhtes. Kahtlev meel ei lase keskenduda vaimsele arengule ega lase inimesel vabaneda kannatustest. See tähendab, et isegi väike otsusekindlus ja väike edasiminek vaimsel teel toob tohutut kasu. See tee on turvaline ja ilma kaotusteta, sest isegi väike pingutus toob vaimseid vilju. See värss rõhutab, et kahtluse täis meelega inimesel pole õnne ei selles maailmas ega järgmises. Krišna selgitab, et usk, teadmised ja veendumus on vajalikud sisemise rahu ja vaimse kasvu saavutamiseks. Kui need eeldused ei ole täidetud, elab inimene rahutuses nii selles elus kui ka pärast seda.

4-41

See, kes tegutseb usaldusega, loobudes tegevuse viljadest, kelle kahtlused on hävitanud transtsendentaalne teadmine ja kes on kindlalt oma olemuses kinnitunud, oh, rikkuste vallutaja, ei ole enam tegevusega seotud.

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna, et inimene, kes on saavutanud eneseteadvuse vaimse distsipliini kaudu ja hävitanud oma kahtlused teadmistega, ei ole enam seotud tegevuse tagajärgedega. See tähendab, et selline inimene elab vabalt tegevusest ja teda ei seota enam tegevuse tagajärgedega.

4-42

Seetõttu raiu teadmise mõõgaga, mis on su südames, puruks kahtlused, mis on tekkinud teadmatusest. Relvastatuna vaimse distsipliiniga, tõuse ja võitle, oh, Bhārata!

Selgitus: Selles värsis õhutab Krišna Ardžunat kasutama teadmisi relvana kahtluste vastu, mis on tekkinud teadmatusest ja asuvad tema südames. Kahtlused ja teadmatus on suurimad takistused vaimse arusaama teel ja need tuleb kõrvaldada, et inimene saaks täielikult omandada vaimsed teadmised.