5-1

Ardžuna ütles: Oh, Krišna, kõigepealt palusid Sa mul loobuda tegevusest ja siis soovitad jälle tegutseda andumusega. Palun ütle mulle selgelt, kumb nendest kahest teest on soodsam?

Selgitus: Selles värsis on Ardžuna dilemma ees. Ta soovib aru saada, milline vaimse praktika vorm viib kõige kõrgema vaimse saavutuseni. Ta viitab kahele teele: esiteks neile, kes teenivad ustavalt ja armastavalt Jumalat isiklikus vormis, ja teiseks neile, kes valivad mõtluse Absoluudi ehk Ilmnemata, Jumaliku olemuse üle, mis ületab füüsilise vormi ja on kirjeldamatu.

5-2

Kõikvõimas Issand vastas: Nii tegevusest loobumine kui ka tegevus andumusega on head vabanemise saavutamiseks. Kuid nendest kahest on tegevus andumusega parem kui tegevusest loobumine.

Selgitus: Miks peetakse isetut tegutsemist paremaks? Tegevustest loobumine, kui see ei ole põhjendatud sisemise vaimse distsipliini ja arusaamaga, võib tekitada segadust või vaimse kasvu stagnatsiooni. Samas võimaldab isetu tegutsemine inimesel elada maailmas ja samal ajal vaimselt areneda, sest see õpetab tegema oma kohustuse tegevusi, ootamata tasu, vaid pakkudes neid Jumalale. See on aktiivne elukäsitlus, kus vaimne kasv saavutatakse igapäevaelu ja töö väljakutsete kaudu. See värss rõhutab, et kuigi tegevustest loobumine võib tunduda kiireima teena vaimse vabanemiseni, annab tegelikult aktiivne tegevuste sooritamine isetu suhtumisega ja ilma kiindumuseta sügavamat ja püsivamat vaimset kasu.

5-3

Teda, kes ei vihka ega soovi tegevuse vilju, peetakse alati loobunuks. Selline inimene, oh, tugeva käega Ardžuna, vaba kõigist duaalsustest, ületab kergesti materiaalsed sidemed ja on täielikult vabanenud.

Selgitus: Krišna viitab loobumise tõelisele olemusele ilmalikest kohustustest. See ei ole seotud ainult välise loobumisega materiaalsetest asjadest, vaid rohkem sisemise suhtumisega. Inimene, kes ei tunne ei viha ega soove, on tõeliselt loobunud ilmalikest kohustustest. See tähendab, et tema meel ei ole seotud duaalsustega – rõõm ja kurbus, edu ja ebaedu.

5-4

Ainult teadmatud räägivad, et enese pühendamine Jumalale (tegevuse tee) erineb analüütilisest maailma uurimisest (teadmiste tee). Tegelikult ütlevad õppinud, et see, kes hoolikalt käib ühte neist teedest, saavutab mõlema viljad.

Selgitus: See värss näitab, et ainult teadmatud või need, kes ei ole piisavalt targad, arvavad, et teadmiste tee (intellektuaalne tee valgustumiseni) ja vaimse distsipliini tee (praktiline tee, mis hõlmab mõtlust) on täiesti erinevad. Tegelikult täiendavad need üksteist ja mõlemad viivad sama eesmärgini – Jumala teadvustamiseni. Targad mõistavad, et mõlemal teel on üks ja sama eesmärk – valgustumine ja ühtsus kõrgeima tõega. Seetõttu, kui inimene valib ühe tee ja järgib seda täieliku pühendumise ja õige lähenemisega, võib ta saavutada sama tulemuse, mida pakuvad mõlemad teed. Selles värsis rõhutatakse, et vaimne kasv ei sõltu konkreetse meetodi valikust, vaid sellest, kui hästi inimene seda praktiseerib ja kui sügavalt ta seda mõistab.

5-5

Seda seisundit, mida saavutatakse teadmiste teel, saavutatakse ka vaimse distsipliini teel. See, kes näeb, et teadmiste tee ja vaimne distsipliin on üks ja sama, näeb tõesti.

Selgitus: Krišna selgitab, et nii intellektuaalne teadmiste tee kui ka vaimse distsipliini tee viivad sama eesmärgini – kõrgeima tõe saavutamiseni. Teadmiste tee tähendab intellektuaalset uurimist ja arusaamist maailma ja iseenda tõelisest olemusest, samas kui vaimne distsipliin hõlmab praktikat, keskendumist ja mõtlust, et saavutada ühtsus kõrgeima reaalsusega. Samuti rõhutatakse, et mõlemal teel on ühesugune eesmärk ja inimene, kes mõistab, et need on üksteist täiendavad, mõistab tõeliselt vaimset teed. See värss õhutab mõistma, et olenemata sellest, millise tee inimene valib, viivad mõlemad valgustumiseni ja kõrgeima tõeni.

5-6

Oh, tugeva käega Ardžuna, ilma Issanda teenimiseta ei ole lihtsalt kõigist tegevustest loobudes võimalik õnne saavutada. Kuid tark, kes pühendub Jumala teenimisele, võib kiiresti saavutada Kõikvõimsa.

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna, et tegevustest loobumine ilma vaimse distsipliinita, mis selles kontekstis tähendab Jumala teenimist, on väga raske tee, mis sageli viib kannatusteni. See on nii seetõttu, et meel ikka veel ihkab materiaalset maailma, isegi kui inimene on sellest füüsiliselt loobunud. Ainult vaimse distsipliini praktikaga, mis hõlmab meele distsipliini, mõtlust ja vaimset teadvust, võib inimene kiiresti saavutada kõrgeima tõe – Jumaliku teadvuse, Absoluutse Reaalsuse. See värss rõhutab vaimse distsipliini olulisust ja näitab, et üksi loobumine ilma vaimse distsipliinita ei ole piisav vaimse täiuslikkuse saavutamiseks.

5-7

See, kes tegutseb andumusega, kelle hing on puhas, kes valitseb oma meelt ja meeli, on kallis kõigile ja kõik on talle kallid. Kuigi ta alati tegutseb, ei seota teda kunagi.

Selgitus: Selles värsis kirjeldab Krišna inimest, kes praktiseerib vaimset distsipliini ja on saavutanud vaimse puhtuse ja enesedistsipliini. Selline inimene on puhastanud oma meele egoismist ja isekatest soovidest (tal on puhas hing) ning on võitnud oma meeled – ta ei ole enam oma meeleliste ihade ori. Tema meel on stabiilne ja ta on täielikult kontrollinud nii oma sisemisi kui ka väliseid kalduvusi. Oluline on see, et selline inimene mõistab, et tema enda hing on seotud kõigi olendite hingedega. Ta saab aru, et hing on üks kõigis elavates olendites, mis viib teda ühtsuse tundeni kogu loominguga. Seetõttu, isegi kui ta teeb tegusid maailmas, ei ole ta nende tegudega seotud – ta ei pea ennast selle tegevuse tulemuste omanikuks või täideviijaks. Ta tegutseb isetult, ilma kiindumuseta ja ei kiindu materiaalsesse maailma.

5-8

Jumalikkust teadvustav inimene mõtleb alati: ma ei tee midagi, kuigi ta näeb, kuuleb, tunneb, haistab, sööb, liigub, magab, hingab.

Selgitus: Selles salmis kirjeldatakse hoiakut ja arusaama, mille on omandanud inimene, kes on õppinud vaimset distsipliini ja saavutanud kõrgeima arusaama tõest. Selline inimene mõistab, et tema ise kui keha ei ole tegude sooritaja, vaid lihtsalt vaatleja. Kõik tegevused – nägemine, kuulmine, puudutamine, haistmine, söömine, kõndimine, magamine ja hingamine – on füüsilised tegevused, mida teeb keha ja mis ei ole seotud hinge tõelise olemusega. Tõde mõistnud inimene näeb, et hing on kehast eraldatud ja ei ole seotud maiste tegevustega. See tähendab, et ta mõistab – kõik füüsilised tegevused toimuvad ainult maailma loomulikus korras, kuid tema tõeline mina (hing) jääb nende tegevustega sidumata. See arusaam vabastab inimese kinnipidamisest tegudest ja tulemustest, sest ta mõistab, et tema tõeline olemus on kõrgemal füüsilisest kehast ja maailma tegevustest. Selline vaimne seisund võimaldab inimesel elada maailmas ja täita oma kohustusi, kuid samal ajal jääda vabaks tegevuse tagajärgedest, sest ta ei samasta end füüsiliste tegevuste ja materiaalse maailmaga. See on vaimse distsipliini kõrge tase, kus inimene on saavutanud vabaduse tegevuse sidumisest egoga.

5-9

Sest ta teab, et kuigi ta räägib, tühjeneb, annab, avab ja sulgeb silmi, laseb ta lihtsalt materiaalsetel meeltel oma objektidega toimida.

Selgitus: Selles salmis jätkab Krišna selgitamist, kuidas inimene, kes on õppinud vaimse distsipliini õpetust ja teadvustab oma tõelist olemust, näeb oma tegevust maailmas. Ta mõistab, et kõik tegevused – rääkimine, millegi vabastamine, vastuvõtmine, silmade avamine või sulgemine – on ainult meelte tegevused, mis toimivad suhetes nende objektidega. Selline inimene ei haara kinni tegevustest, ta mõistab, et tema tõeline mina ei ole nendes tegevustes osaline. Need on ainult keha ja meelte funktsioonid, mis toimuvad automaatselt, kuid ei mõjuta hinge. Vaimse distsipliiniga ühendatud hing jääb vabaks ja mitte osaliseks tegevustes, nii nagu peegel peegeldab, kuid ei osale selles, mida see peegeldab.

5-10

See, kes teeb tegusid, loovutades need jumalikule teadvusele ja loobudes kiindumusest, ei saastu patuga, nii nagu lootoseleht jääb vees puutumata.

Selgitus: Selles salmis õpetab Krišna, et inimene, kes annab oma tööd jumalikule teadvusele, see tähendab, teeb kõik tegevused mõeldes jumalikule ja mitte kiindudes tegevuste tulemustesse, on sidumata patu ja tegevuse tagajärgedega. Ta võrdleb seda seisundit lootoselehega, mis vees olles jääb märjaks saamata ja puutumata. Samuti jääb inimene, kes elab isetult ja teeb oma tegusid ilma isiklike ambitsioonide või kiindumiseta, vaimselt puhtaks ja ei osale tegevuse tsüklis.

5-11

Vaimse distsipliini praktiseerijad, heites ära kiindumuse, tegutsevad keha, meele, mõistuse ja isegi meeltega ainult puhastumise eesmärgil.

Selgitus: Selles salmis kirjeldab Krišna, kuidas vaimse distsipliini praktiseerija oma tegusid teeb. Vaimse distsipliini praktiseerija tegutseb keha, meele, intellekti ja isegi meeltega, kuid tema tegevused on vabad kiindumusest. Vaimse distsipliini praktiseerija ei pea oma tegevusi viisiks materiaalse kasu saamiseks, vaid pigem vahendiks oma hinge puhastamiseks, tegutsedes isetult ja pühendades oma tegevused Jumalale. • Kiindumusest loobumine tähendab, et vaimse distsipliini praktiseerija ei oota oma tegude eest mingit isiklikku kasu või tasu. Ta teeb neid mõttega vaimsest puhastumisest ja hinge puhastamisest tegevuse tagajärgedest. • Keha, meel, intellekt ja meeled on instrumendid, millega inimene maailmas tegutseb. Vaimse distsipliini praktiseerija kasutab neid isetute tegude tegemiseks, mis aitavad saavutada kõrgeimat vaimset eesmärki. See salm rõhutab, et hoolimata sellest, et vaimse distsipliini praktiseerija osaleb maistes tegevustes, on tema meel sidumata materiaalsete eesmärkidega ja tema tegevused teenivad ainult sisemist puhastumist. See salm õpetab, et isegi aktiivne inimene võib teha oma igapäevaseid tegusid, kasutades keha, meelt ja meeli, kuid eesmärgiga puhastada hinge ja areneda vaimselt. See tähendab, et tegevused ei pea olema materiaalse kasu saamiseks, vaid vaimseks arenguks ja teadvuse puhastamiseks egoismist ja kiindumusest.

5-12

Jumalikuga ühendatud ustavad, loobudes kõigi tegude viljadest, saavutavad vankumatu rahu; seevastu inimene, kes ei ole Jumalikuga ühendatud, kes soovib nautida oma tegude vilju, seotakse.

Selgitus: Selles salmis selgitab Krišna erinevust vaimse distsipliini praktiseerija ja inimese vahel, kes ei ole vaimse distsipliiniga ühendatud. • Vaimse distsipliini praktiseerija, kes loobub tegude viljadest (ei kiindu tegude tulemustesse), saavutab rahu, mis on püsiv ja sõltumatu välistest asjaoludest. See rahu tuleb vaimsest stabiilsusest ja arusaamast, et inimese tõeline olemus on sidumata maiste tegevuse tulemustega. • Inimene, kes ei ole vaimse distsipliiniga ühendatud, kes tegutseb ihade ajel, kiindub pidevalt tegude viljadesse ja nende tulemustesse, seega seotakse maiste sündmustega ja kannatab nende mõju all. Tema ihad ja kiindumus tekitavad tegevuse sidumise, mis viib rahutuse ja kannatusteni. See salm rõhutab, et isetu tegevus ja loobumine tegevuse viljadest on tee vaimse rahu juurde, samal ajal kui ihad ja kiindumus tulemustesse põhjustavad seotust tegevusega ja vältimatuid kannatusi.

5-13

Kui kehastunud olend valitseb oma olemust ja loobub meelega kõigist tegevustest, elab ta õnnelikult üheksa värava linnas, ei tegutsedes ega tegutsema pannes.

Selgitus: Selles salmis kirjeldab Krišna seisundit, kus inimene on täiesti sidumata oma tegevustega. Selline inimene loobub meelega kõigist tegevustest, see tähendab, et ta teadlikult mõistab, et isegi kui keha jätkab tegutsemist, on tema ise – hing – nende tegevustega sidumata. See teadvus tekitab sisemist rahu ja õnne. • Üheksa värava linn sümboliseerib keha, millel on üheksa ava (kaks silma, kaks kõrva, kaks ninasõõrmet, suu, anaal- ja suguelundi ava). Selles kehas elab hing, kuid teadlik inimene mõistab, et tema ise – hing – ei ole nende tegevuste sooritaja. • Meele loobumine tegevustest tähendab, et inimene ei haara kinni tegevustest ega samasta end keha või selle funktsioonidega. Ta elab maailmas, kuid ei ole seotud keha tegevustega. Selline inimene, kes on end ja oma meeli täielikult valitsenud, suudab elada rahus ja sisemises õnnes, sest ta teadvustab, et keha jätkab tegutsemist sõltumatult hingest ja hinge ei määri ega seota keha tegevustega.

5-14

Kehastunud olendi Issand ei loo ei tegusid, ei tegutsemisvõimet ega ka sidet tegude ja nende viljade vahel. Seda kõike teevad materiaalse olemuse omadused.

Selgitus: Selles salmis märgib Krišna, et Jumal või Kõrgeim Issand ei ole see, kes paneb inimestele peale tegevusi, annab neile tegutsemisjõu või seob neid tegevuse viljadega. See ei ole Jumala töö – panna inimest tegutsema ja määrata tema saatust. • Tegevused ja nende tagajärjed on seotud inimese enda olemusega. Inimesed tegutsevad vastavalt oma loomulikule olemusele ja kalduvustele, mis tulenevad nende sisemisest iseloomust. See tähendab, et inimese tegevust ja tegevuse tulemusi mõjutab tema sisemine seisund ja kalduvused. • Issand on neutraalne vaatleja ja ei anna otseseid juhiseid selle kohta, kuidas inimene peaks tegutsema või milliste tegevustega seotud olema. See on inimene ise, kes oma vaba tahte ja loomulike ihadega valib tegutsemise ja seisab silmitsi tagajärgedega. See salm rõhutab, et inimese sisemine seisund (iseloom, olemus) on see, mis kujundab tema tegevusi ja nende tagajärgi, mitte Jumal või mingi väline jõud. See tähendab, et inimesed ise vastutavad oma tegude eest ja nende sisemine olemus määrab nende saatuse.

5-15

Kõigekõrgem ei võta vastutust ei kellegi patuste ega jumalakartlike tegude eest. Kehastunud olendeid eksitab teadmatus, mis varjab tõelisi teadmisi.

Selgitus: Selles salmis märgib Krišna, et Jumal ei pane inimestele vastutust nende pattude või heade tegude eest, see tähendab, et Kõrgeim Issand on neutraalne ega sekku inimeste tegevustesse. Jumal ei võta vastu ei inimese patte ega ka tema häid tegusid. Kõik, mis inimest tegevuse ja selle tagajärgedega seob, on tema enda teadmatus. • Teadmatus varjab tõelisi teadmisi hinge olemusest ja Jumalikust. Inimene, kellel puuduvad teadmised oma tõelisest olemusest ja hinge ühtsusest Jumalikuga, eksitatakse ja kiindub materiaalsesse maailma, tehes seega tegusid, mis seovad teda tegutsemisega. • Patud ja head teod on inimeste enda tegude tulemused, mis tulenevad tema teadvuse seisundist ja arusaamast. Jumal ei ole see, kes võtab vastu või karistab nende tegude eest, vaid inimene ise vastutab selle eest, kuidas ta elusituatsioonidele reageerib. See salm näitab, et inimese teadmatus on see, mis teda eksitab ja paneb teda seostuma maiste pattude või heade tegudega. Niipea kui inimene vabaned teadmatusest ja omandab tõelised teadmised, näeb ta, et hing on sidumata materiaalse maailma tegevustega.

5-16

Kuid neile, kelle teadmatus on teadmistega hävitatud, valgustavad need teadmised, nagu päike, kõrgeimat tõde.

Selgitus: Selles salmis kirjeldab Krišna, kuidas teadmised vabastavad inimese teadmatusest, mis varjab tõelist reaalsust. Neile, kes on hävitanud teadmatuse teadmiste valgusega, muutub tõde selgeks ja ilmseks, sarnaselt päikesele, mis hajutab pimedust ja valgustab maailma. • Teadmatus on see, mis varjab hinge tõelist olemust ja paneb inimest kiinduma materiaalsesse maailma. Kui see teadmatus hävitatakse, näeb inimene tõde. • Teadmised toimivad nagu päike, mis hajutab pimedust. Teadmised mitte ainult ei avalda inimesele tema enda tõelist olemust, vaid ka kõrgeimat tõde Jumalikust, mis oli varem teadmatuse tõttu varjatud.

5-17

Kui inimese mõistus, meel, usk ja varjupaik on täielikult suunatud Kõigekõrgemale, siis tänu täielikele teadmistele vabaneb ta täielikult muredest ja seega läheb raskusteta vabastamise teed.

Selgitus: Selles salmis selgitab Krišna, kuidas inimesed, kes on täielikult pühendanud oma elu Jumalikule, saavutavad vabanemise tegevuse tsüklist ja ei pöördu enam materiaalsesse eksistentsi. • Need, kelle mõistus, meel, usk ja varjupaik on täielikult suunatud Kõigekõrgemale. See tähendab, et kogu nende teadvus, mõtted ja tegevused on suunatud Jumalale, nad usaldavad täielikult Jumalat ja otsivad varjupaika ainult Temas. • Tänu täielikele teadmistele vabanevad nad muredest, mis tulenevad materiaalsest eksistentsist. Neil ei ole enam kahtlusi ega ebaselgusi, sest nad on saavutanud tõelise arusaama elu mõttest ja oma vaimsest olemusest. • Nad lähevad kergesti vabastamise teed, sest nende meel ja süda on vabad materiaalsetest sidemetest. Nad on saavutanud seisundi, kus ei ole enam vaja naasta sünni ja surma tsüklisse, sest on täielikult vabanenud kannatustest ja piirangutest, mida materiaalne maailm tekitab.

5-18

Alandlikud targad vaatavad tõeliste teadmistega võrdselt vooruslikku ja alandlikku jumalat, lehma, elevanti, koera ja koerasööjat.

Selgitus: Selles salmis selgitab Krišna, et targad ja valgustunud inimesed näevad kõiki olendeid ühesuguse pilguga, eristamata neid nende välise välimuse, kasti, sotsiaalse staatuse või loomaliigi järgi. Nad mõistavad, et hing on kõigis olendites ühesugune, olenemata sellest, millises kehas see asub. • Õpetatud inimest ja madalaima kasti kuuluvat roojasööjat nähakse ühtemoodi, kuna nende hinged on oma olemuselt samad. • Sama kehtib loomade – lehma, elevandi või koera – kohta. Valgustunud inimene mõistab, et kõik elusolendid on sama vaimne olemus, kuigi nad on erinevates vormides või seisundites. See salm osutab sellele, et inimestel, kellel on tõelised teadmised ja alandlikkus, on võime näha kõiki võrdsetena ja mitte eristada väliste tegurite põhjal. Nende nägemus põhineb hinge ühtsusel ja vaimse tasandi teadvustamisel, mitte materiaalsetel erinevustel.

5-19

Need, kelle meel on kinnitunud võrdsusesse ja meelerahusse, on juba võitnud sündimise ja surma tingimused. Nad on veatud ja seetõttu on nad juba kinnitunud Jumalikku teadvusesse.

Selgitus: Selles salmis märgib Krišna, et need, kelle meel on tasakaalus ja kes näevad maailma ühtse pilguga, on juba selles elus võitnud sündimise ja surma tsükli. Nende meel on pidevas ühtsuses Jumaliku teadvusega ja seetõttu on nad vabanenud sündimise ja surma tsüklist. • Jumalik teadvus on puhas ja laitmatu – see on veatu ja ühesugune kõigis, olenemata inimese või looma kehast või sotsiaalsest staatusest. Seetõttu on need, kes teadvustavad seda ühtsust, juba Jumaliku teadvuse seisundis. See salm rõhutab, et need, kes on vaimselt valgustunud ja näevad ühtsust kõigis olendites, on juba vabanenud sündimise ja surma tsüklist ning on pidevalt ühendatud Jumaliku teadvusega.

5-20

Inimene, kes ei rõõmusta, saades midagi meeldivat, ega kurvasta, saades midagi ebameeldivat, kelle mõistus on stabiilne, kes pole segaduses ja kes teab Jumalikku teadust, on juba transtsendentaalses seisundis.

Selgitus: Selles salmis selgitab Krišna, milline on inimene, kes on saavutanud Jumaliku teadvuse. Ta elab tasakaalus meelega, mida ei mõjuta välised olukorrad – rõõm või kurbus, meeldivad või ebameeldivad sündmused. Selline inimene on vabanenud dualismist ja kiindumusest, on vaimselt stabiilne ja teda ei häiri ajalikud elusituatsioonid. • Ei rõõmusta ega kurvasta – see inimene ei lase end emotsionaalsetel kõikumistel mõjutada. Ta ei kiindu ei positiivsetesse ega negatiivsetesse sündmustesse, sest ta mõistab, et need on materiaalse maailma ajalikud aspektid. • Stabiilne mõistus – tema mõistus on vankumatu. See tähendab, et ta jääb rahulikuks ja tasakaalukaks, hoolimata ümbritsevatest muutustest. • Pole segaduses – selline inimene pole eksinud, ta mõistab maailma tõelist olemust ja on vabanenud illusioonidest. • Teab Jumalikku teadust – Ta teadvustab Jumalikku kui kõikehõlmavat vaimset reaalsust ja on kinnitunud Jumalikku teadvusesse, mis tähendab, et ta on pidevalt ühendatud Jumaliku teadvusega.

5-21

Selline vabanenud inimene pole kiindunud materiaalsetesse meelelistesse naudingutesse, vaid jääb alati sisemisse rahusse, nautides õnne iseendas. Sel viisil eneseteostunud isik, kes on ühendatud Jumalikuga, naudib piiritut õnne, sest tema teadvus on suunatud Jumalikule.

Selgitus: Selles salmis selgitab Krišna, et tõelist õnne ei leita välistest ilmalikest objektidest, vaid sisemisest teadvusest. Inimene, kes pole kiindunud välistesse asjadesse, leiab tõelise õnne iseendas – oma hinges ja sisemuses. • Välised objektid – ilmalikud objektid, mis tekitavad ajutist rõõmu või naudingut, kuid mis on ajalikud. Need ei suuda anda püsivat õnne. • Kiindumatu hing – inimene, kes pole kiindunud neisse välistesse objektidesse, sest ta mõistab, et need on ajutised ja ebapüsivad. Tema meel on vaba kiindumusest ja seetõttu leiab ta õnne iseendas. • Õnn iseendas – tõeline õnn on sisemine, seda ei saa leida välismaailmast, vaid ainult oma tõelise olemuse mõistmisest. Inimene, kes on ühendatud Jumaliku teadvusega läbi vaimse distsipliini, on see, kes teadvustab Jumalikku ja elab kooskõlas vaimsete teadmistega. Ta saavutab ammendamatu õnne, mis on sõltumatu ilmalikest rõõmudest ja muredest.

5-22

Mõistlik inimene ei osale kannatuste allikates, mis tekivad kokkupuutel materiaalsete meeltega. Oh, Kuntī poeg, sellistel naudingutel on algus ja lõpp ning seetõttu tark neis rõõmu ei leia.

Selgitus: Selles salmis selgitab Krišna, et meelelised naudingud, mis tulenevad välistest objektidest, on ajalikud ja nende olemus on selline, et need viivad alati kannatusteni. See on nii, kuna nendel naudingutel on algus ja lõpp ning need ei suuda anda püsivat õnne. Kui sellised naudingud lõpevad, tekitavad need pettumust ja kannatusi. Tark inimene ei lase end nendest naudingutest ahvatleda, sest ta mõistab nende ajalikku olemust. Krišna pöördub Arjuna poole kui Kuntī poja poole, et osutada tema aadliseisusele ja vastutusele.

5-23

Kui inimene enne sellest kehast lahkumist suudab taluda materiaalsete meelte tungi ja peatada iha ja viha jõu, siis on ta selles maailmas stabiilne ja õnnelik.

Selgitus: Selles salmis selgitab Krišna, et vaimse distsipliini praktik (see, kes on ühendatud vaimse distsipliiniga) suudab ületada iha ja viha, mis on kaks tugevaimat inimese emotsionaalset jõudu. Selline ületamine on oluline, et saavutada sisemine rahu ja tõeline õnn. • Iha ja viha – need on peamised emotsioonitüübid, mis suudavad häirida meele tasakaalu ja tekitada rahutust. Iha tekib materiaalsest kiindumusest ja viha tuleneb rahulolematusest, kui iha ei rahuldata. • Taluda iha ja viha – inimene, kes suudab taluda nende tugevate emotsionaalsete jõudude mõju, on see, kes on ennast valitsenud ja suudab jääda tasakaalukaks isegi väliste häirete ajal. • Enne keha vabastamist – See tähendab, et inimene peaks selle seisundi saavutama juba selles elus, enne surma, et ta saaks kogeda vaimset vabadust ja õnne. • Vaimse distsipliiniga varustatud – See, kes on ühendatud vaimse distsipliiniga ja on sisemiselt tasakaalus, suudab mitte alluda ihale ja vihale. Selline inimene on tõeliselt õnnelik, sest tema meel on vaba häirivatest emotsioonidest ja kiindumusest.

5-24

See, kes leiab õnne iseendas, kes on aktiivne ja rõõmustab iseendas ning kelle eesmärk on suunatud sisemisse maailma, on tõesti müstik. Ta on vabanenud Kõige Kõrgemas ja lõpuks saavutab Kõige Kõrgema.

Selgitus: Selles salmis kirjeldab Krišna kõrgeima vaimse distsipliini praktiku seisundit – inimest, kes on täielikult suunatud oma sisemisse maailma ja leiab õnne, rõõmu ja valgustatust iseendas, mitte välistes objektides. Selline inimene on saavutanud vabanemise ja ühinemise Jumalikuga. See on sisemine rahu, mis viib vabanemiseni materiaalsetest sidemetest ja ühenduseni Jumaliku teadvusega.

5-25

Need, kes on tõusnud kõhklustest tulenevate kahesuste kohale, kelle meel on suunatud sisemisse maailma, kes alati tegutsevad kõigi elusolendite heaks ja kes on vabad kõikidest pattudest, saavutavad vabanemise Kõige Kõrgemas.

Selgitus: Selles salmis kirjeldab Krišna, kuidas vaimselt valgustunud inimesed (targad ehk targa) saavutavad ühtsuse Jumaliku teadvusega, mis on täielik vabanemine materiaalsetest sidemetest. Need inimesed, kes on puhastunud pattudest, vabanenud kahtlustest ja tegutsevad teiste heaks, saavutavad ühtsuse jumaliku teadvusega – seisundi, kus nad on ühtsed Jumaliku teadvusega ja vabanenud materiaalsest maailmast.

5-26

Need, kes on vabad vihast ja kõikidest materiaalsetest ihadest, kes on eneseteostunud, enesedistsiplineeritud ja pidevalt püüavad täiuslikkuse poole, saavutavad üsna pea kindlasti vabanemise Kõige Kõrgemas.

Selgitus: Selles salmis selgitab Krišna, kuidas vaimse distsipliini praktikud suudavad saavutada ühtsuse Jumaliku teadvusega ehk vabanemise materiaalsest maailmast, saavutades ühtsuse Jumaliku teadvusega. Need inimesed on vabanenud ihadest ja vihast – kahest tugevaimast takistusest vaimsel teel. Nad on eneseteostunud, distsiplineeritud ja pidevalt püüavad vaimse täiuslikkuse poole. Selliste inimeste vabanemine Jumalikus teadvuses on väga lähedal, sest nad on saavutanud kõrge vaimse seisundi, mis viib täieliku vabanemiseni materiaalsest eksistentsist.

5-27

Lahutades end välistest meeleobjektidest, hoides pilku suunatuna punktile kulmude vahel, peatades sissehingamise ja väljahingamise ninasõõrmetes ja sel viisil ohjeldades meelt, meeli ja aru, vaimse distsipliini praktiseerija, kes püüdleb vabanemise poole, vabaneb ihadest, hirmudest ja vihast.

Selgitus: Selles salmis on kirjeldatud meditatsioonitehnikat, mis aitab vabaneda väliste objektide mõjust ja kontsentreerida meelt. Rõhutatakse vajadust lahutada end meeleobjektidest, fokuseerida pilku punktile kulmude vahel, kontrollida hingamist, samuti ohjeldada meelt, meeli ja aru. See praktika aitab vaimse distsipliini praktiseerijal vabaneda ihadest, hirmudest ja vihast, mis on peamised takistused vaimsel teel.

5-28

Kes on alati sellises seisundis, on tõepoolest vabanenud.

Selgitus: See salm lõpetab eelmise mõtte, kinnitades, et inimene, kes suudab pidevalt säilitada sellist sisemist seisundit, eemaldudes välistest segajatest ning kontrollides oma meelt ja meeli, saavutab tõepoolest vabanemise materiaalse maailma piirangutest.

5-29

Tark, kes tunneb Mind kõikide ohverduste ja askeeside kõrgeima nautijana, kõikide planeetide ja taevaste olendite Kõigekõrgema Isandana, kõikide elusolendite heasoovijana ja sõbrana, vabaneb materiaalsetest kannatustest ja saavutab rahu.

Selgitus: See salm annab tarkuse võtme sisemise rahu ja harmoonia saavutamiseks. Krišna avaldab, et Jumal on kõikide rituaalide, askeeside ja ohverduste tõeline nautija ning kõikide maailmade valitseja. See, kes mõistab seda tõde, võib saavutada vaimse rahu. • Kõikide ohverduste ja askeeside nautija – Krišna selgitab, et tema on see, kes võtab vastu kõik ohverdused ja askeesid. Jumalale tehtud ohverdused ja askeesid on need, mis tekitavad vaimset puhastumist ja juhivad rahuni. • Kogu maailma valitseja – Krišna märgib, et tema on Kõrgeim Isand, kellele kuuluvad kõik maailmad ja kõik olendid. Ta on kõikide eluvormide ja universumi valitseja. • Kõikide elusolendite heasoovija – Krišna mitte ainult ei valitse maailma üle, vaid on ka kõikide olendite sõber ja heasoovija. Ta hoolitseb kõikide eluvormide heaolu eest ja soovib nende vaimset arengut. See, kes tunneb Krišnat Kõrgeima Valitseja ja heasoovijana, saavutab sisemise rahu, sest ta mõistab, et kõik sõltub Jumalast ja et Jumal tegutseb alati inimese heaks.