1-1

Dhritarāštra ütles: Kurukšetra, õigluse väljal soovides võidelda, Sandžaja, mida teevad minu ja Pandava pojad?

Selgitus: See salm avab Bhagavadgītā pimeda kuninga Dhritarāštra küsimusega oma nõunikule Sandžajale. Dhritarāštra tahab teada, mis toimub Kurukšetra väljal, kus tema pojad (Kauravad) ja tema vennapojad (Pandavad) on kogunenud võitluseks. Kurukšetra välja nimetatakse õigluse väljaks, sest see on koht, kus iidsetel aegadel võideldi paljud tähtsad lahingud, mis määrasid õigluse ja ebaõigluse tulemuse.

1-2

Sandžaja ütles: Nähes Pandavate sõjaväge lahinguks rivistatuna, läks kuningas Durjodhana oma õpetaja juurde ja lausus järgmised sõnad.

Selgitus: Sandžaja hakkab jutustama sündmustest Kurukšetra lahinguväljal. Durjodhana, Kauravate juht ja kuningas, näeb, et Pandavate armee on lahinguks rivistatud. Seejärel läheb ta oma õpetaja Drona juurde — kes oli nii Kauravate kui ka Pandavate sõjaline instruktor — olukorda arutama. See salm rõhutab Durjodhana muret ja võimalikku ärevust selle pärast, et vastaste armee on hästi ette valmistatud ja rivistatud. Tema minek õpetaja juurde viitab tema soovile saada enne lahingu algust nõu või juhiseid.

1-3

Oo, õpetaja, vaata ülevat Pandavate armeed, mille on nii osavalt paigutanud sinu andekas õpilane, Drupada poeg.

Selgitus: Durjodhana pöördub Drona poole, meenutades talle, et Pandavate armeed juhib tema õpilane Dhrštadjumna, Drupada poeg. See on oluline punkt, sest Drupada, Dhrštadjumna isa, oli Drona ägedaim vaenlane. Durjodhana toob selle fakti esile, et võib-olla tekitada Dronas emotsionaalset reaktsiooni või rõhutada, et tema õpilane nüüd võitleb tema vastu. See rõhutab Durjodhana taktikalist mõtlemist, tema katset teravdada olukorda, samuti valmistada Dronat ette võitluseks oma endise õpilasega.

1-4

Selles armees on palju kangelaslikke vibulaskjaid, kes on lahinguoskustelt sarnased Bhīmale ja Ardžunale; ülevad sõdalased nagu Satjaki, Virāta ja Drupada.

Selgitus: Durjodhana jätkab Pandavate armee tähelepanuväärsemate sõdalaste kirjeldamist. Ta toob esile Satjaki, Virāta ja Drupada, kes kõik on julged ja silmapaistvad sõdalased, sarnaselt Bhīma ja Ardžunaga. Džujudhana on Satjaki. Neid sõdalasi peetakse silmapaistvateks sõdalasteks, kes suudavad võidelda paljude vastastega korraga. Durjodhana võib-olla viitab nende kangelaste tugevusele, et näidata oma armeele vastaste tugevat positsiooni ja valmistada neid ette eesolevaks võitluseks.

1-5

Koos nendega on sellised ülevad, kangelaslikud ja vägevad sõdalased nagu Dhrištakēta, Čekitāna, Kāširādža, Purudžita, Kuntibhodža ja Šaibja.

Selgitus: Durjodhana jätkab Pandavate armee silmapaistvate sõdalaste loetlemist, kes kõik on tuntud oma julguse ja kangelaslikkuse poolest. Dhrištakēta on Čedi riigi kuningas, Čekitāna on teine kangelane, aga Kāširādža, kes esindab Kāši riiki (tänapäeva Vārānasī), tuuakse eraldi esile oma kangelaslikkuse poolest. Purudžita ja Kuntibhodža on Kunti soost ja Šaibja on kuulus oma julguse ja jõu poolest. Need sõdalased on tähelepanuväärsed inimeste seas, mis viitab nende silmapaistvusele ja võimekusele lahinguväljal. Durjodhana rõhutab vastase sõdalaste ülevust, et luua muljet Pandavate armee tugevusest.

1-6

Seal on vägev Judhāmanju ja vapper Utamodža, samuti Subhadra poeg ja Draupadī pojad. Nad kõik on silmapaistvad sõjavankritel võitlejad.

Selgitus: Durjodhana jätkab Pandavate poolel olevate kangelaste loetlemist. Judhāmanju ja Utamodža on kaks silmapaistvat sõdalast Pandavate armeest, mõlemad paistavad silma oma julguse ja kangelaslikkusega. Abhimanju, kes on Subhadra ja Ardžuna poeg, on noor, aga andekas võitleja. Lisaks mainitakse Draupadī poegi, kes on ka silmapaistvad sõdalased. Kõiki neid sõdalasi nimetatakse silmapaistvateks sõjavankritel võitlejateks, mis viitab nende võimekusele võidelda mitme vastasega korraga. Durjodhana viitab Pandavate armee tugevusele ja silmapaistvatele sõdalastele, kes on valmis Kauravatele vastu astuma.

1-7

Aga, oo, parim kahekordselt sündinutest, meie ülevate sõdalaste tõttu saa teada neist, kes on eriti osavad minu sõjaväge juhtima. Ma nimetan neid sulle, et sa teaksid.

Selgitus: Durjodhana suunab nüüd tähelepanu Pandavate vägedelt eemale ja pöördub oma armee silmapaistvate juhtide poole. Ta pöördub Drona (parim kahekordselt sündinutest) poole, kes on nende sõjaline õpetaja ja komandör, ja hakkab tutvustama talle Kauravate armee peamisi sõdalasi. India traditsioonide kohaselt on "kahekordselt sündinud" need, kes kuuluvad kolme esimese kasti hulka. Durjodhana soovib rõhutada, et ka nende poolel on tähelepanuväärseid ja tugevaid juhte, kes on võimelised Pandavate vägedele vastu astuma. See salm paljastab Durjodhana taktikalise mõtlemise ja püüdlused motiveerida oma poolt, osutades nende juhtide tugevusele ja olulisusele.

1-8

Sinu poolel on sellised isikud nagu sa ise, Bhīšma, Karna, Kripa, Ašvathāmana, Vikarna ja Bhūrišrava.

Selgitus: Durjodhana loetleb mõned Kauravate armee tähelepanuväärsemad juhid, rõhutades nende silmapaistvat jõudu ja oskusi lahinguväljal. Ta pöördub esmalt Drona poole, seejärel mainib Bhīšmat, kes on vanim sõdalane ja nende armee ülemjuhataja. Karna, Pandavate poolvend, on tuntud oma suure kangelaslikkuse ja lojaalsuse poolest Durjodhana vastu, samas kui Kripa on kuulus oma võitmatuse poolest. Ašvatthāma, Drona poeg, on tugev sõdalane ja Vikarna on üks Durjodhana vendadest. Bhūrišrava on tuntud oma julguse ja võimete poolest lahingus. Selle loeteluga rõhutab Durjodhana, et tema poolel on mitte vähem tugevaid ja vägevaid sõdalasi kui Pandavate armees, et motiveerida ja veenda oma õpetajat ja liitlasi nende jõus.

1-9

On ka palju teisi kangelasi, kes on valmis minu eest oma elu andma. Nad kõik on relvastatud erinevate relvadega ja hästi kursis sõjapidamise oskustega.

Selgitus: Durjodhana rõhutab, et tema poolel ei ole mitte ainult silmapaistvad sõdalased, keda ta eelnevalt mainis, vaid ka paljud teised julged sõdalased, kes on valmis tema heaks võitlema ja surema. Need sõdalased on relvastatud erinevate relvadega ja on eriti kogenud sõjakunsti alal. Siin püüab Durjodhana kinnitada, et tema armee ei ole ainult täis kuulsaid ja silmapaistvaid juhte, vaid ka paljusid lojaalseid ja osavaid sõdalasi, kes on valmis ohverdama oma elu tema võidu nimel. Ta rõhutab armee tugevust, distsipliini ja valmisolekut lahinguks.

1-10

Meie jõud on mõõtmatu ja meid kaitseb täielikult vanaisa Bhīšma, seevastu Pandavate jõud, mida hoolikalt valvab Bhīma, on piiratud.

Selgitus: Durjodhana võrdleb siin oma ja Pandavate armeed, väljendades veendumust Kauravate üleolekus. Ta väidab, et nende armee, mida kaitseb vanim ja kõige kogenum sõdalane Bhīšma, on mõõtmatult tugev. Seevastu Pandavate armeed, mida kaitseb Bhīma, kirjeldatakse kui piiratud või väiksema jõuga. Selle ütlusega püüab Durjodhana innustada oma sõdalasi, rõhutades, et nende armee jõud ja kaitse on palju suurem tänu Bhīšma juhtimisele, mis on oluline mitte ainult sõjaliselt, vaid ka moraalselt, sest ta on austatud ja lugupeetud kangelane. See paljastab Durjodhana usalduse Bhīšma kui Kauravate armee edu tugevaima teguri vastu.

1-11

Nüüd peate te kõik osutama oma vanaisale Bhīšmale igakülgset toetust, asudes oma määratud kohtadele armee rivis.

Selgitus: Duryodhana kutsub oma sõjamehi kindlalt oma lahingupositsioone sisse võtma ja näitab samal ajal erilist hoolt Bhīšma kaitsmise eest, kuna ta on Kaurava armee peamine jõud. Duryodhana mõistab, et Bhīšma on nende armee jaoks kriitilise tähtsusega ja seetõttu õhutab ta sõjamehi tegema kõik endast oleneva, et teda kaitsta. Ta märgib, et kõik Kaurava armee üksused peavad tegutsema ühtse tervikuna, tagades Bhīšma turvalisuse, kuna ta on nende strateegia peamine element. See salm rõhutab Bhīšma tähtsust ja Duryodhana soovi teda iga hinna eest kaitsta.

1-12

Siis puhus Bhīšma, Kuru dünastia kangelaslik vanem, valjult oma merikarbi, tekitades heli, mis sarnanes lõvi möirgamisele, valmistades Duryodhanale rõõmu.

Selgitus: Bhīšma, Kaurava vanaisa ja vägevaim sõdalane, soovib innustada ja julgustada Duryodhanat, kes oli varem väljendanud muret eelseisva lahingu pärast. Bhīšma, kes on väga kogenud ja tugev sõdur, näitab sümboolselt oma julgust ja vägevust, puhudes valjusti merikarpi. See väljendab valmisolekut lahinguks ja näitab, et ta on täiesti valmis võitlema. Bhīšma tegevust võrreldakse lõvi möirgamisega, mis sümboliseerib jõudu ja autoriteeti ning mille eesmärk on anda moraalset tuge ja kindlust Duryodhanale ja tema armeele.

1-13

Siis hakkasid äkki kõlama merikarbid, trummid, käsitrummid, kellad ja sarved ning tekkis tohutu müra.

Selgitus: See salm kirjeldab heli, mis kostab lahingu alguse hetkel. Pärast seda, kui Bhīšma puhus merikarpi, ühinesid ka ülejäänud Kaurava armee sõjamehed, mängides erinevaid lahinguinstrumente, nagu merikarbid, trummid, käsitrummid ja sarved. See helide kaskaad sümboliseerib armee valmisolekut lahingut alustada. Müra oli tohutu ja tugev, andes tunnistust Kaurava väest ja nende kavatsusest alustada lahingut suure energia ja enesekindlusega. See kaootiline ja tugev helide segu suurendas pinget ja õhutas sõjamehi lahingusse.

1-14

Teisalt puhusid nii Issand Krišna kui ka Arjuna, kes asusid suurepärasel vankril, mida vedasid valged hobused, oma transtsendentaalseid merikarpe.

Selgitus: Selles salmis kirjeldatakse Krišna ja Arjuna valmisoleku hetke lahingu alguseks. Nad seisavad oma vägevatel lahinguvankritel, mida vedasid valged hobused, mis sümboliseerivad puhtust ja üllust. Krišna ja Arjuna puhuvad mõlemad oma jumalikke merikarpe. Merikarbi puhumine sümboliseerib traditsiooniliselt võitluse algust ja jumalikku toetust, antud juhul viitab see nende enesekindlusele ja jumalikule kaitsele. See hetk märgib lahingu alguse lähenemist tohutu jõu ja veendumusega Pandavate poolt.

1-15

Issand Krišna puhus oma merikarpi, Arjuna puhus oma ja Bhīma, vägevate ülesannete täitja, puhus oma hirmuäratavat merikarpi.

Selgitus: Selles salmis puhub Krišna oma merikarpi, Arjuna puhub oma merikarpi ja Bhīma, vägevate ülesannete täitja, puhub oma hirmuäratavat merikarpi. Igal merikarbil on antud eriline nimi, mis viitab selle omaniku jumalikule kaitsele ja valmisolekule võitluseks. See salm rõhutab iga kangelase silmapaistvust ja tähtsust eelseisvas lahingus, peegeldades nende jumalikku kaitset ja valmisolekut võitluseks.

1-16

Kuningas Yudhišthira, Kuntī poeg, puhus oma merikarpi, Nakula ja Sahadēva puhusid omi.

Selgitus: Yudhišthirat, keda kutsutakse Kuntī pojaks, on Pandavate vanim vend ja teda kirjeldatakse kui õiglast kuningat. Ta puhus oma merikarpi, sümboliseerides seeläbi oma ausust ja õiglust, mis toob võidu. Nakula ja Sahadēva on kaksikud, noorimad Pandava vennad, ja nad puhuvad oma merikarpe. Nende nimede sümboolika viitab nende silmapaistvusele ja ustavusele võidelda koos ülejäänud Pandava vendadega.

1-17

Suur vibulaskja Kāšyase kuningas, vägev Šikhandī, Dhrištadjumna, Virāta ja võitmatu Sātjaki.

Selgitus: Selles salmis loetletakse mitmed silmapaistvad sõdalased, kes asuvad Pandavate poolel. Kāšyase kuningas on kuulus kui silmapaistev laskur, viidates tema oskusele võidelda vibu ja nooltega. Šikhandī, keda iseloomustatakse kui vägevat sõdalast, on oluline kangelane lahingus Bhīšma vastu, kuna tal on eriline saatus võidelda Bhīšmaga. Dhrištadjumna, kes on Pandavate armee ülemjuhataja, loodi jumaliku ülesandega tappa Drona. Virāta on kangelane, kes aitas Pandavaid, kui nad tema kuningriigis varjasid. Sātjaki, keda kirjeldatakse kui võitmatut, on üks Pandavate ustavamaid liitlasi ja silmapaistev sõdalane.

1-18

Drupada, Draupadī pojad ja tugevaräbaline Subhadra poeg, oh valitseja, puhusid kõik üheskoos oma merikarpe.

Selgitus: Selles salmis jätkub Pandavate armee oluliste sõdalaste loetelu. Drupada on Draupadī isa ja silmapaistev liitlane Pandavate poolel, kes on lahingus oluline sõdalane. Draupadī pojad, kes kõik võitlevad oma isa ja ema poolel, on olulised Pandavate liitlased. Subhadra poega Abhimanjut kirjeldatakse kui tugevaräbalist, mis sümboliseerib tema jõudu ja vaprust. Ta on noor, kuid väga võimekas sõdalane, kellel on suured oskused. Igaüks neist kangelastest puhub oma merikarpi, sümboliseerides nende valmisolekut lahinguks ja ühtsust võitluses.

1-19

Erinevate merikarpide helid muutusid liiga valjuks. Kostes nii taevas kui ka maa peal, raputasid need Dhritarāštra poegade südameid.

Selgitus: Selles salmis kirjeldatakse, kuidas Pandavate armee poolt puhutud merikarpide heli tekitas tohutut müra, mis vapustas Dhritarāštra poegi – Kauravaid. Müra ei kostnud mitte ainult lahinguväljal, vaid täitis ka taeva ja maa, viidates selle kujuteldamatule jõule ja mõjule. See müra raputas ja haavas sügavalt Kauravate südameid, andes tunnistust Pandavate armee vägevusest ja moraalsest jõust, mis ähvardas tulevase võiduga. See viitab sellele, et Pandavate pool oli täis veendumust ja otsustavust, samas kui Kauravad hakkasid tundma rahutust ja hirmu, mis paljastab nende sisemised kahtlused enne eelseisvat võitlust.

1-20

Sel hetkel, oh valitseja, tõstis Arjuna, kes asus lahinguvankril, millel lehvis Hanumāni märgiga lipp, oma vibu ja valmistus nooli lennutama. Vaadates Dhritarāštra poegi, kes olid seisnud lahingurivis, oh valitseja, ütles Arjuna Krišnale järgmised sõnad.

Selgitus: Arjunat nimetatakse Pandavaks – Pandu pojaks ja tema lippu ehivad ahvi sümbolid, mis viitavad Hanumānile, jumalikule ahvile ja Rāma järgijale. Ahvi sümbol lipul on oluline, kuna Hanumān sümboliseerib jõudu, julgust ja vastupidavust, mida Arjuna selles lahingus vajab. Nähes, et Dhritarāštra pojad (Kauravad) on rivistunud ja lahinguks valmis, reageerib Arjuna, tõstes oma vibu, näidates seeläbi valmisolekut lahingut alustada. See viitab eelseisvale lahingupingele, kus Arjuna valmistub juhtima Pandavate armeed Kauravate vastu.

1-21

Arjuna ütles: Oh, eksimatu, palun paiguta minu sõjavanker kahe armee vahele.

Selgitus: Selles värsis pöördub Arjuna Krišna poole tiitliga Achyuta, mis tähendab seda, kes kunagi ei lange ega ole ületamatu. See tiitel sümboliseerib Krišna jumalikku eksimatust ja püsivust. Krišna on selles lahingus Arjuna vankrijuht ja Arjuna palub tal vanker paigutada kahe armee vahele, et lahinguvälja paremini üle vaadata.

1-22

Et ma saaksin vaadata neid, kes on siia tulnud, soovides võidelda, ja kellega ma pean selles suures lahinguproovis relvi ristama.

Selgitus: Arjuna selgitab, miks ta palub Krišnal vanker kahe armee vahele paigutada. Arjuna soovib näha neid, kes on valmis võitlema, ja näha oma vastaseid. Tal on oluline lahinguväli üle vaadata, et olukorda hinnata ja aru saada, kellega ta peab võitlema.

1-23

Luba mul näha neid, kes on siia tulnud võitlema, soovides kurja Dhritarāštra poega rõõmustada.

Selgitus: Arjuna väljendab soovi näha mitte ainult vastaseid, vaid ka neid, kes on liitunud Kauravate armeega, et toetada Dhritarāštra poega Duryodhanat, keda iseloomustatakse kui kurja või halva kavatsusega. Arjuna märgib, et need, kes Duryodhanat toetavad, tegutsevad halbade kavatsustega, mis paljastab tema moraalse seisukoha ja vastumeelsuse selle konflikti suhtes.

1-24

Sanjaya ütles: Oh, Bhārata järeltulija, nii kõnetatuna paigutas Krišna suursugused vankrid kahe armee vahele.

Selgitus: Selles värsis jätkab Sanjaya Dhritarāštrale lahinguvälja sündmustest rääkimist. Krišna täidab Arjuna palve ja paigutab vankri kahe armee vahele, võimaldades Arjunal lahinguvälja ja mõlemat sõjaväge paremini näha.

1-25

Bhīšma, Drona ja kõigi teiste maailma valitsejate ees ütles Issand: Pārtha, vaata kõiki siia kogunenud Kuru.

Selgitus: Selles värsis paigutab Krišna vankri otse Kauravate silmapaistvate sõdalaste ette, sealhulgas Bhīšma ja Drona – kaks olulist Arjuna õpetajat ja vanad peretuttavad. Krišna pöördub siin Arjuna poole nimega Pārtha, mis tähendab Kuntī poeg, viidates tema ema suguvõsale.

1-26

Seal kahe poole armee vahel võis Arjuna näha oma isasid, vanaisasid, õpetajaid, onusid, vendi, poegi, lapselapsi, sõpru, samuti oma äia ja heasoovijaid.

Selgitus: Selles värsis näeb Arjuna, keda kutsutakse Pārthaks, Kauravate armeed vaadates oma sugulasi ja lähedasi – isasid, vanaisasid, õpetajaid, onklusid, vendi, poegi, lapselapsi ja sõpru. See vaatepilt rõhutab tema emotsionaalset dilemmat, kuna ta peab silmitsi seisma mitte ainult vaenlaste, vaid ka oma lähedastega, kellega ta on elu jaganud.

1-27

Kui Kuntī poeg Arjuna nägi kõiki neid erinevaid sõpru ja sugulasi, valdas teda sügav kaastunne ja ta ütles:

Selgitus: Selles värsis näeb Arjuna, keda kutsutakse Kuntī pojaks, mõlemas armees olevaid inimesi vaadates mitte ainult oma lähimaid sugulasi, vaid ka äiasid ja sõpru. Nii avastab ta, et lahinguväli on täis inimesi, kes on talle kallid, ja ta peab silmitsi seisma mitte ainult võõraste vaenlaste, vaid ka pereliikmete ja sõpradega.

1-28

Arjuna ütles: Mu kallis Krišna, nähes oma sõpru ja sugulasi, kes on nii sõjakalt meeleolukad minu ees, tunnen, et mu jalad värisevad ja suu kuivab.

Selgitus: Selles värsis on Arjuna vallatud halastuse ja kaastunde tunded, kui ta näeb oma sugulasi ja sõpru, kes on valmis omavahel võitlema. Ta hakkab kurvastama ja kahtlema, kas lahing on õige tee, sest ta peab silmitsi seisma oma armsatega.

1-29

Kogu mu keha väriseb, mu juuksed tõusevad püsti, mu vibu Gāṇḍīva libiseb mu käest ja mu nahk põleb.

Selgitus: Selles värsis kirjeldab Arjuna oma füüsilisi ja emotsionaalseid reaktsioone lahinguväljal nähtu suhtes. Tema keha hakkab jõudu kaotama ja ta tunneb füüsilist nõrkust ja värinat. Arjuna hakkab tundma mitte ainult emotsionaalset, vaid ka füüsilist ebamugavust, tema keha hakkab värisema, juuksed tõusevad püsti, mis viitab sügava ärevuse tunnustele.

1-30

Ma ei suuda enam siin püsida. Ma unustan iseenda ja mu meel muutub rahutuks. Ma näen ainult kurjuse põhjuseid, oh, Krišna, deemonite tapja.

Selgitus: Selles värsis kirjeldab Arjuna oma kasvavat emotsionaalset ja füüsilist kurnatust. Arjuna tunneb ka, kuidas tema nahk kipitab ja tal on üha raskem püsti seista, mis viitab tema psühholoogilisele ja emotsionaalsele kokkuvarisemisele.

1-31

Ma ei näe mingit kasu oma sugulaste tapmisest selles lahingus ega taha ma, mu armas Krišna, mingit järgnevat võitu, kuningriiki ega õnne.

Selgitus: Selles värsis tunnistab Arjuna, et ta näeb eelseisva lahingu kohta halbu märke ja seega hakkab kahtlema oma osalemise mõttekuses selles võitluses. Ta väljendab selgelt, et ei näe mingit kasu ega heaolu, mis võiks tuleneda tema sugulaste tapmisest lahingus. Arjuna moraalne dilemma suureneb ja ta tunneb, et olenemata sellest, kas ta võidab või kaotab, on kaotused liiga suured, et neid õigustada. See värss näitab, et Arjuna mitte ainult ei kahtle füüsilises võitluses, vaid hakkab kahtlema ka lahingu enda vaimses ja moraalses tähenduses, mis tekitab temas suurt sisemist vastuolu.

1-32

Oo, Govinda, mis kasu meile on kuningriigist, õnnest või isegi elust endast, kui kõik need, kelle pärast me seda soovime, on nüüd sellel lahinguväljal seisnud?

Selgitus: Selles värsis pöördub Arjuna Krišna poole kui Govinda, mis tähendab lehmade kaitsjat või seda, kes pakub meelelist naudingut, rõhutades Krišna võimet pakkuda nii materiaalset kui ka vaimset heaolu. Arjuna esitab retoorilise küsimuse valitsemise ja naudingute mõtte kohta, kui tema sugulased ja sõbrad – inimesed, kelle pärast ta seda kuningriiki ja selle pakutavat õnne ihkab – seisavad tema ees lahinguväljal.

1-33

Oo, Madhusūdana, kui õpetajad, isad, pojad, vanavanemad, emapoolsed onud, äiad, lapselapsed, õemehed ja kõik ülejäänud sugulased on valmis andma oma elu ja vara ning seisavad minu ees, miks peaksin ma tahtma neid tappa, isegi kui nad muidu võiksid mind tappa?

Selgitus: Selles värsis jätkab Arjuna oma sügavate kahtluste ja sisemise konflikti väljendamist. Ta märgib, et needsamad inimesed, kelle pärast tema ja Pandavad võitlevad valitsuse, naudingu ja õnne eest, seisavad nüüd lahingus, olles valmis andma oma elu ja vara. See süvendab veelgi tema dilemmat, kuna ta mõistab, et võit lahingus, mida ta algselt soovis oma lähedaste heaks, võib nüüd viia nende surma ja kaotusteni.

1-34

Oo, kõigi olendite hoidja, ma ei ole valmis nendega võitlema isegi vahetuskaubana kõigi kolme maailma vastu, rääkimata selle maa pärast. Mis rahuldust me saame Dhritarāštra poegade tapmisest?

Selgitus: Selles värsis väljendab Arjuna oma äärmist vastumeelsust võitlemise vastu, öeldes, et isegi kui talle pakutaks võimu kõigi kolme maailma üle (taevad, maa ja allilma kuningriigid), ei oleks ta valmis võitlema ja oma sugulasi tapma. Ta rõhutab, et selline võitlus ei tooks mingit rahuldust, kuna see nõuaks liiga kõrget moraalset hinda. Arjuna on täielikult kaotanud motivatsiooni sõdida ega näe enam mõtet lahingus, mis nõuaks tal oma lähedaste tapmist.

1-35

Patt haarab meid, kui me tapame selliseid ründajaid. Seetõttu ei ole meil õige tappa Dhritarāštra poegi ja oma sõpru. Mida me võidame, oh, Krišna, õnnejumalanna abikaasa, ja kuidas me saame olla õnnelikud, tappes oma sugulasi?

Selgitus: Selles värsis pöördub Arjuna Krišna poole kui Janārdana, mis tähendab inimeste kaitsja või see, kes hävitab kurje. Arjuna väljendab sügavat moraalset dilemmat, öeldes, et tal ei ole heameelt Dhritarāštra poegade (Kauravate) tapmise mõtte üle, kuna tema arvates rikuksid nad neid tappes moraalseid piire ja määrduksid patuga.

1-36

Oo, Džanārdana, kuigi need mehed, kelle südamed on ahnusest haaratud, ei näe mingit süüd oma suguvõsa hävitamises ega sõpradega vaenujalal olemises.

Selgitus: Selles värsis jätkab Arjuna oma moraalsete kahtluste väljendamist, pöördudes Krišna poole tiitliga Mādhava, mis viitab tema sidemetele õnne ja jumaliku heaoluga. Arjuna tunnistab, et oma lähedaste, antud juhul Dhritarāštra poegade ja tema sugulaste tapmine oleks moraalselt vastuvõetamatu.

1-37

Miks ei peaks siis meie, kes näeme suguvõsa hävitamises kuritegu, hoiduma sellest patusest teost?

Selgitus: Selles värsis jätkab Arjuna oma moraalsete kahtluste ja mõtiskluste väljendamist Dhritarāštra poegade tegude kohta. Ta märgib, et Kauravate meeli on pimestanud ahnus, mis muudab nad pimedaks patu suhtes, mis tuleneb suguvõsa hävitamisest ja sõprade reetmisest.

1-38

Suguvõsa hävitades hävivad igavesed suguvõsa traditsioonid ja ülejäänud suguvõsast langevad pahelisusse.

Selgitus: Selles värsis jätkab Arjuna oma moraalsete kahtluste väljendamist, pöördudes Krišna poole tiitliga Janārdana, mis tähendab see, kes hävitab kurja tegijaid. Arjuna märgib, et temal ja Pandava vendadel on selge ettekujutus tagajärgedest, mida suguvõsa hävitamine endaga kaasa toob, ja ta ei mõista, miks nad ei suuda sellest patust hoiduda.

1-39

Kui suguvõsas võtab võimust pahelisus, oh, Krišna, muutuvad suguvõsa naised rikutuks ja naiste allakäigust, oh, Vrišni järeltulija, sünnivad soovimatud järglased.

Selgitus: Selles värsis selgitab Arjuna tagajärgi, mis tekivad suguvõsa hävitavast sõjast. Ta märgib, et suguvõsa kohustused ja moraalsed reeglid hävitatakse koos suguvõsaga endaga. Kohustus ja moraal, mis on suguvõsa tugisüsteem, kaitsevad nii selle eetilisi kohustusi kui ka ühiskondlikku korda. Kui see kaob, haarab kogu suguvõsa kaost, amoraalsust ja kurjust.

1-40

Kui suguvõsas võtab võimust pahelisus, oh, Krišna, muutuvad suguvõsa naised rikutuks ja naiste allakäigust, oh, Vāršneja, sünnivad soovimatud järglased.

Selgitus: Arjuna jätkab ebaõigluse tagajärgede selgitamist. Ta märgib, et kui ebaõiglus võtab võimust, rikutakse suguvõsa naised, kes hoiavad perekonna väärtusi ja moraalset korda. See viib sotsiaalse korra kokkuvarisemisele ja soovimatute järeltulijate sünnile.

1-41

Soovimatute järglaste arvu kasv kindlasti saadab põrgusse nii suguvõsa enda kui ka need, kes hävitavad perekonna traditsioone. Selliste langenud suguvõsade esivanemad kannatavad, sest neile ei tooda enam ohverdamiseks mõeldud vett ja rituaalseid pakkumisi.

Selgitus: Selles salmis kirjeldab Arjuna ühiskonna ja vaimsete tagajärgede ahelat, mis tekib suguvõsa hävitamisest ja ebaõigluse levikust. Segadus, mis tekib sotsiaalsest kaosest ja moraali kaotusest, viib mitte ainult elavate inimeste kannatusteni, vaid ka esivanemate vaimude kannatusteni. Suguvõsa liikmed on määratud põrgusse, sest esivanemate rituaalseid pakkumisi, nagu toit või rituaalsed pakkumised surnutele ja vesi, mis on olulised hinge rahule pärast surma, enam ei tehta, kuna suguvõsa laguneb. Suguvõsa hävitajad ja suguvõsa ise langevad põrgusse, sest neid rituaale, mis on vajalikud vaimseks korraks ja heaoluks, ei tehta.

1-42

Kurjade tegudega, mida sooritavad need, kes rikuvad suguvõsa traditsioone ja seeläbi tekitavad soovimatute järglaste sündi, hävitatakse igasugused kogukonna arengu ja pere heaolu tegevused.

Selgitus: Selles salmis jätkab Arjuna tagajärgede kirjeldamist, mida põhjustab suguvõsa hävitamine ja segase korra tekkimine. Ta märgib, et nende pattude ja rikkumiste tõttu rikutakse nii suguvõsa kohustusi kui ka ühiskondlikke norme, mis on olulised ühiskonna stabiilsuse ja igavese korra jaoks.

1-43

Oh, Krišna, inimeste kaitsja, ma olen kuulnud õpetajate järjestusest, et need, kelle perekonna traditsioonid on rikutud, elavad alati põrgus.

Selgitus: Selles salmis jätkab Arjuna oma muret suguvõsa kohustuse hävitamise pärast. Ta pöördub Krišna poole kui inimeste kaitsja ja märgib, et kui suguvõsa kohustused on hävitatud, on inimestele määratud piiramatu elu põrgus. See mõte põhineb esivanemate õpetustel, mida Arjuna ja teised inimesed on kuulnud.

1-44

Oh, kui imelik, et me valmistume sooritama nii suuri patte. Soovist nautida kuninga õnne oleme valmis tapma oma lähedasi.

Selgitus: Selles salmis väljendab Arjuna sügavat kahetsust ja õudust patu pärast, mida tema ja tema liitlased võivad sõjas osaledes korda saata. Ta rõhutab, et kuningriigi ja materiaalsete naudingute ahnus on peamine põhjus, miks nad on valmis tapma oma lähedasi, mis tundub talle moraalselt vastuvõetamatu.

1-45

Parem oleks mul, kui Dhritarāštra pojad mind lahinguväljal relvadega käes tapaksid, kui ma ei osutaks vastupanu ja oleksin relvitu.

Selgitus: Selles salmis väljendab Arjuna soovi mitte vastu panna ja olla relvitu, uskudes, et kui ta lahinguväljal tapetaks, oleks see parem lahendus kui aktiivselt osaleda võitluses oma sugulaste vastu ja seeläbi võtta vastutus nende surma eest. Ta arvab, et selline surm oleks moraalsest vaatenurgast vähem raske kui sugulaste tapmine ja patu võtmine, mida sõjas osalemine tekitaks.

1-46

Sańjaya ütles: Seda lahinguväljal öelnud, heitis Arjuna oma vibu ja nooled kõrvale ning istus lahinguvankrisse, tema meelt valdas kurbus.

Selgitus: See salm tähistab Arjuna emotsionaalset kokkuvarisemist lahinguväljal. Pärast oma sügavaid avaldusi sõja mõttetuse ja moraalsete kahtluste kohta paneb ta oma vibu ja nooled maha, mis sümboliseerib tema keeldumist võitlemast. Arjuna istub füüsiliselt lahinguvankri taha, väljendades seeläbi oma soovi lahingust distantseeruda, sest tema meelt on vallanud kurbus ja lein.