14-1

Kõigekõrgem Jumal ütles: Ma avan sulle taas seda kõrgeimat tarkust, parimat kõigist teadmistest, mida on omandanud kõik targad, saavutades kõrgeima täiuslikkuse.

Selgitus: Selles värsis teatab Krišna, et Ta avab Ardžunale taas kõrgeimat tarkust, mis on kõigi teadmiste parim osa. See tarkus on võimaldanud kõigil tarkadel saavutada kõrgeima täiuslikkuse, s.t vabanemise ja ühtsuse Jumalikuga. Selles värsis hakkab Krišna loetlema jumalikke omadusi, mis on omased neile, kes käivad vaimse arengu teel, ja need omadused aitavad inimesel vabaneda materiaalse maailma piirangutest ja läheneda Jumalikule.

14-2

Kindlalt nendest teadmistest kinni hoides võib saavutada transtsendentaalse loomuse, mis on sarnane Minu omale. See, kes on selle saavutanud, ei sünni enam loomise ajal ja ei ole häiritud hävingu hetkel.

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna, et kindlalt nendest kõrgeimatest teadmistest kinni hoides võib inimene saavutada transtsendentaalse loomuse, mis on sarnane Tema enda jumalikule loomusele. See, kes on selle saavutanud, vabaneb sünni ja surma tsüklist – ta ei sünni enam loomise ajal ja ei ole häiritud hävingu hetkel, sest on saavutanud igavese, vaimse eksistentsi.

14-3

Kogu mateeria, mida nimetatakse Kõrgeimaks, on sünni allikas, ja Mina viljastan seda Kõrgeimat, oh, Bharata järeltulija, muutes võimalikuks kõikide olendite sünni.

Selgitus: Selles värsis avaldab Krišna, et kogu mateeria on sünni allikas, ja Tema on see, kes viljastab seda mateeriat, muutes võimalikuks kõikide elusolendite sünni. See värss kujutab sümboolselt Jumaliku ja mateeria koostoimet, luues elu. Selles värsis lõpetab Krišna jumalike omaduste loetelu ja need omadused on omased jumalikele olenditele, kes on andekad jumaliku loomusega ja on õigel vaimse arengu teel.

14-4

Tuleb mõista, oh, Kunti poeg, et kõik olendid võivad sündida selles materiaalses looduses ja et Mina olen seemneandja isa.

Selgitus: Selles värsis jätkab Krišna selgitamist, et kõik elusolendid, olenemata nende liigist, võivad sündida selles materiaalses looduses. Ta rõhutab taas, et on kõikide olendite isa, seemneandja, kes viljastab mateeriat ja muudab võimalikuks elu tekkimise. Selles värsis hakkab Krišna kirjeldama deemonlikke omadusi, mis on vastandiks jumalikele, ja need omadused on omased neile, kelle teadvuse on vallanud deemonlik loomus ja kes on kaugel vaimsest arusaamast.

14-5

Mateeria koosneb kolmest omadusest – headusest, kirest ja teadmatusest. Kui igavene elusolend puutub kokku mateeriaga, oh, tugeva käega Ardžuna, siis need omadused piiravad teda.

Selgitus: Selles värsis tutvustab Krišna kolme materiaalse looduse omaduse (headuse, kire ja teadmatuse) kontseptsiooni. Ta selgitab, et kokkupuutel mateeriaga piiravad igavest elusolendit (hinge) need omadused, mis määravad tema kogemused ja tegevused materiaalses maailmas. Selles värsis selgitab Krišna, et jumalikud omadused viivad vabanemiseni materiaalse maailma kannatustest ja kohustustest, samas kui deemonlikud omadused viivad edasisele teenimisele mateeriat, ja Ardžuna ei pea kurvastama, sest ta on sündinud jumalike omadustega, mis tähendab, et tal on potentsiaal saavutada vaimne vabanemine.

14-6

Oo, patuta, headuse omadus, mis on puhtam kui teised omadused, valgustab ja vabastab patustest tagajärgedest. Need, kes on selle omaduse mõju all, saavad seotuks õnne ja teadmiste teadvusega.

Selgitus: Selles värsis hakkab Krišna selgitama iga kolme omadust eraldi. Headuse omadus on kõige puhtam, see valgustab inimese meelt ja vabastab patu tagajärgedest. Kuid see seob inimest õnne ja teadmiste teadvusega, luues omamoodi vaimse mugavuse, mis võib saada takistuseks täielikule vabanemisele. Selles värsis selgitab Krišna, et selles maailmas on kahte tüüpi loodud olendeid – jumalikud ja deemonlikud, ja Ta on põhjalikult rääkinud jumalikest omadustest ja valmistub nüüd kirjeldama deemonlikke omadusi ja nende mõju inimese elule.

14-7

Kire omadus tekib piiramatutest soovidest ja ihast, oh, Kunti poeg, ja see seob kehastunud elusolendi viljaka tegevusega.

Selgitus: Selles värsis kirjeldab Krišna kire omadust, mis tekib piiramatutest soovidest ja ihast. See omadus seob kehastunud elusolendi tegevusega, mis on suunatud tulemuste saavutamisele, põimides seega hinge materiaalsete soovide ja nende täitumise tsüklisse. Selles värsis iseloomustab Krišna deemonlike olendite suutmatust eristada õiget tegevust valest ja neil puudub puhtus, õige käitumine ja tõe mõistmine ning nad ei tea, kuidas tegutseda vastavalt vaimsetele põhimõtetele ja moraalinormidele.

14-8

Oh, Bharata järeltulija, tea, et teadmatusest sündinud pimeduse omadus petab kõiki kehastunud olendeid. See omadus seob hullumeelsuse, laiskuse ja unega.

Selgitus: Selles värsis kirjeldab Krišna teadmatuse omadust, mis sünnib teadmatusest ja petab kõiki kehastunud olendeid. See omadus seob hinge hullumeelsuse, laiskuse ja unega, st inertsuse, apaatia ja vaimse pimedusega. Selles värsis paljastab Krišna deemonlike olendite ekslikud arusaamad maailma ehitusest ja tähendusest ning nad eitavad Jumala olemasolu ja usuvad, et maailm on juhuslik, ilma aluseta ja et selle ainus liikumapanev jõud on iha ja sugutung.

14-9

Oh, Bharata järeltulija, vooruse omadus seob õnnega, kire omadus – viljaka tegevusega, aga teadmatuse omadus, varjates olendite teadmisi, seob hullumeelsusega.

Selgitus: Selles värsis võtab Krišna kokku kolme omaduse mõju elavale olendile. Voorus seob õnnetundega, kirg – tegevusega, mis on suunatud tulemuste saavutamisele, aga teadmatus, pimendades teadmisi, seob hullumeelsuse, inertsuse ja vaimse pimedusega. Selles värsis kirjeldab Krišna deemonlike olendite käitumist, mis tuleneb nende ekslikest arusaamadest, ja nad on kaotanud sideme oma tõelise olemusega, tegutsevad mõistmatult ja tegelevad kurjade, destruktiivsete tegudega, mis on suunatud maailma hävitamisele.

14-10

Mõnikord, oh, Bharata järeltulija, ületades kire ja teadmatuse omadusi, võtab ülevõimu vooruse omadus. Mõnikord ületab kire omadus voorust ja teadmatust, aga teinekord, oh, Arjuna, ületab teadmatuse omadus voorust ja kirge. Omadused võistlevad alati ülemvõimu pärast.

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna, et kolm materiaalse looduse omadust võitlevad pidevalt omavahel inimese teadvuses domineeriva positsiooni eest. Mõnikord saavutab ülemvõimu voorus, teinekord – kirg, aga veel teinekord – teadmatus. See võitlus määrab inimese tegevuse, mõtted ja emotsionaalse seisundi. Selles värsis selgitab Krišna deemonlike olendite käitumise motivatsiooni ja nad leiavad varjupaiga rahuldamatus ihalduses, mida ei saa kunagi täielikult rahuldada, ja on uppunud uhkusesse, edevusse ja valesse auahnusesse, mis viib eksituste ja kiindumiseni lühiajalistesse, valedesse väärtustesse.

14-11

Vooruse omaduse ilmnemist võib kogeda, kui kõik keha uksed on valgustatud teadmistega.

Selgitus: Selles värsis kirjeldab Krišna vooruse omaduse ilmnemist, mis on tuntav kui sisemine valgustumine ja teadmiste juurdevool kõigil taju tasanditel. Kui inimese teadvuses domineerib voorus, muutub tema taju selgeks ja ta suudab paremini mõista vaimseid küsimusi.

14-12

Oh, Bharata suguvõsa parim, kui kasvab kire omadus, arenevad tugevad kiindumused, viljakad tegevused, püsivad pingutused, samuti ohjeldamatud soovid ja ihad.

Selgitus: Selles värsis kirjeldab Krišna kire omaduse kasvu tunnuseid. Need avalduvad kui tugev kiindumus materiaalsetesse tulemustesse, tugevdatud tegevus, püsivad pingutused, samuti ohjeldamatud soovid ja ihad. Inimesest saab oma soovide ja kirgede ori. Selles värsis jätkab Krišna deemonlike olendite eksliku elu taju kirjeldamist ja nad usuvad, et meelte rahuldamine kuni elu lõpuni on inimkonna kõrgeim vajadus ja eesmärk.

14-13

Kui kasvab pimeduse ja teadmatuse omadus, oh, Kuru järeltulija, siis saabub pimedus, tegevusetus, hullumeelsus ja pettus.

Selgitus: Selles värsis kirjeldab Krišna teadmatuse omaduse kasvu tagajärgi. Need on pimedus, tegevusetus, hullumeelsus ja pettus. Inimese teadvus muutub pimedaks, ta kaotab võime selgelt mõelda ja tegutseda, sukeldudes apaatiasse ja illusioonidesse. Selles värsis jätkab Krišna deemonlike olendite käitumise ja selle tagajärgede iseloomustamist ning nad on täielikult sassis sadade tuhandete soovide võrkudes, mis neid kontrollivad ja juhivad, ning kirgede ja viha haardes otsivad nad vahendeid, kuidas ebaseaduslikult raha ja võimu hankida.

14-14

Kui vooruse omaduses olev inimene sureb, saavutab ta puhtad, kõrgeimad tarkade elupaigad.

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna, et inimene, kes sureb, olles vooruse omaduse mõju all, saavutab puhtad, kõrgeimad tarkade elupaigad – vaimsed maailmad, kus pole kannatusi ja teadmatust. See on pikaajalise vaimse praktika ja vooruse kultiveerimise tulemus. Selles värsis paljastab Krišna deemonliku isiku mõtteviisi ja see isik on kinnisideeks ahnusest ja mõtleb pidevalt sellele, kui palju rikkust talle praegu kuulub ja kui palju ta tulevikus veel saab.

14-15

Kui inimene sureb kire omaduses, sünnib ta nende hulgas, kes on seotud viljaka tegevusega, ja kui sureb teadmatuse omaduses, sünnib ta loomariigis.

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna, et inimene, kes sureb kire omaduse mõju all, sünnib uuesti nende hulgas, kes on seotud viljaka tegevusega, st materialistlikult meelestatud inimeste seas. Seevastu kui inimene sureb teadmatuse omaduse mõju all, võib ta sündida isegi loomariigis, kuna tema teadvuse tase on madal. Selles värsis jätkab Krišna deemonliku isiku mõtteviisi paljastamist, mis on täis vägivalda, egoismi ja illusioone, ning võiks täpsustada, et selline isik peab teisi oma vaenlasteks ja uhkustab selle üle, et on nad võitnud või tapnud, ning ekslikult peab ennast kogu maailma valitsejaks ja omanikuks.

14-16

Väidetakse, et heategevusliku tegevuse tulemus on puhas ja kuulub vooruse omaduse juurde. Tegevused, mis on tehtud kire omaduses, toovad kannatusi, aga teadmatuse omaduses tehtud tegevused viivad hullumeelsuseni.

Selgitus: Selles värsis kirjeldab Krišna erinevate tegevuste tagajärgi sõltuvalt sellest, milliste omaduste mõju all need on tehtud. Heategevuslik tegevus, mis on tehtud vooruse omaduse mõju all, toob puhtust ja vaimset progressi. Tegevused, mis on tehtud kire mõju all, tekitavad kannatusi ja kiindumust tulemusse. Seevastu teadmatuse omaduse mõjutatud tegevused viivad hullumeelsuseni ja vaimse degradatsioonini. Selles värsis jätkab Krišna deemonliku isiku mõtteviisi paljastamist, mis põhineb edevusel ja enesepettusel, ning võiks täpsustada, et selline isik uhkustab oma rikkuse ja mõjukate sugulastega, pidades ennast kõigevägevamaks ja õnnelikumaks, ning plaanib teha annetusi ja anda heategevuslikke kingitusi mitte siirast kaastundest, vaid selleks, et nautida oma näilise ülluse tunnet ja suurendada oma mainet.

14-17

Vooruse omadusest arenevad tõelised teadmised, kire omadusest – ahnus, aga teadmatuse omadusest – hullumeelsus, pettus ja teadmatus.

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna, millised tagajärjed tulenevad igast kolmest omadusest. Vooruse omadus soodustab tõeliste vaimsete teadmiste arengut. Kire omadus tekitab ahnust ja rahuldamatuid soove. Teadmatuse omadus viib hullumeelsuseni, pettuseni ja teadmatuseni, mis on vaimse kasvu vastand. Selles värsis kirjeldab Krišna tagajärgi, mis tulenevad deemonlikust mõtlemisest ja tegevusest, ning võiks täpsustada, et sellised isikud, olles eksitatud paljude muredega ja vangistatud eksituste võrku, muutuvad liiga kiindunuks meelelistesse naudingutesse ja langevad põrgusse, mis sümboliseerib vaimset degradatsiooni ja kannatusi.

14-18

Need, kes asuvad vooruse omaduses, tõusevad järk-järgult kõrgematele planeetidele; need, kes asuvad kire omaduses, elavad maapealsetel planeetidel, aga need, kes asuvad vastikus teadmatuse omaduses, lähevad põrgumaailmadesse.

Selgitus: Selles värsis kirjeldab Krišna, kuidas iga kolm omadust mõjutavad hinge saatust pärast surma. Need, kes on vooruse mõju all, tõusevad kõrgematele planeetidele – vaimsetesse maailmadesse. Need, kes on kire mõju all, jäävad maapealsetele planeetidele, st materiaalsesse maailma. Samal ajal lähevad need, kes on teadmatuse mõju all, põrgumaailmadesse, kus valitsevad kannatused ja pimedus. Selles värsis iseloomustab Krišna deemonlike inimeste suhtumist vaimsetesse praktikatesse ja võiks täpsustada, et nad on enesega rahulolevad ja häbematud, uhked oma rikkuse ja kujuteldava au üle ning kui nad annetavad või viivad läbi rituaale, siis teevad nad seda ainult välise esinemise pärast, järgimata mingeid reegleid või vaimseid põhimõtteid.

14-19

Kui inimene tõeliselt mõistab, et kõigis tegudes ei ole muud tegijat kui need looduse omadused, ja tunneb ära Kõigekõrgemat Isandat, kes on kõigist neist omadustest transtsendentaalne, siis ta saavutab Minu vaimse olemuse.

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna, et tõelise mõistmise tulemusena saab inimene aru, et kõik tegevused materiaalses maailmas teostavad kolm looduse omadust, mitte hing. Kui inimene tunneb ära Kõigekõrgemat Isandat, kes on neist omadustest transtsendentaalne, saavutab ta Krišna vaimse olemuse, s.t vabaneb materiaalse maailma piirangutest. Selles värsis avaldab Krišna deemonlike inimeste suhtumise Jumalasse ja võiks täpsustada, et nad on eksinud vale ego, jõu, uhkuse, iha ja vihaga ning põlgavad Jumalat, kes asub nii nende endi kui ka teiste kehades Ülihingena. Nad teotavad religiooni tõelist olemust, eitades selle põhimõtteid ja astudes vastu vaimsetele väärtustele.

14-20

Kui kehastunud olend suudab tõusta üle nende kolme omaduse, mis on seotud materiaalse kehaga, võib ta vabaneda sünnist, surmast, vanadusest ja nendega seotud kannatustest ning nautida surematuse nektarit isegi selles elus.

Selgitus: Selles värsis kinnitab Krišna, et tõustes üle kolme materiaalse looduse omaduse, võib kehastunud olend (hing) vabaneda sünnist, surmast, vanadusest ja nendega seotud kannatustest. Lisaks on see vabanemine ja surematuse nektari nautimine võimalik isegi veel selles kehas olles, s.t veel selle elu ajal. Selles värsis selgitab Krišna, milline saatus ootab neid, kes on kadedad, õelad ja tegutsevad deemonlikult, ja võiks täpsustada, et Tema heidab selliseid inimesi, kes on kõige madalamad kõigist, pidevalt kannatuste ookeani, pannes neid sündima erinevates deemonlikes eksistentsivormides, kus valitsevad kannatused ja pimedus.

14-21

Arjuna küsis: Oh, mu Isand, milliste tunnuste järgi võib ära tunda seda, kes on tõusnud üle nende kolme omaduse? Kuidas ta käitub? Ja kuidas ta ületab looduse omadused?

Selgitus: Selles värsis esitab Arjuna Krišniale küsimusi, et paremini mõista, kuidas ära tunda inimest, kes on tõusnud üle kolme materiaalse looduse omaduse. Ta soovib teada saada, kuidas selline inimene käitub ja kuidas on suutnud ületada nende omaduste mõju. Selles värsis jätkab Krišna deemonlike olendite saatuse selgitamist ja võiks täpsustada, et ikka ja jälle deemonlikesse eksistentsivormidesse sattudes ei suuda need isikud Jumalale ja vaimsele vabanemisele läheneda ning vajuvad järk-järgult üha madalamatesse ja vastikumatesse olemisvormidesse.

14-22

Kõigekõrgem Isand vastas: Oh, Pāṇḍava poeg, see, kes ei vihka valgustatust, kiindumust ja illusiooni, kui need on kohal, ja ei püüa nende poole, kui need on kadunud.

Selgitus: Selles värsis hakkab Krišna vastama Arjuna küsimusele, kirjeldades esimesi tunnuseid, mis viitavad tõusmisele üle kolme omaduse. Inimene, kes on saavutanud selle seisundi, ei tunne vastikust valgustatuse (vooruse avaldumise), kiindumuse (kire avaldumise) ja illusiooni (teadmatuse avaldumise) vastu, kui need on kohal, ega kurvasta, kui neid ei ole. Ta on kõigis seisundites võrdne. Selles värsis nimetab Krišna kolm peamist takistust, mis viivad vaimse degradeerumise ja kannatusteni, nimetades neid sümboolselt "põrguväravateks", ja võiks täpsustada, et need takistused on iha, viha ja ahnus, ning iga mõistlik inimene, kes soovib vaimselt areneda, peab need negatiivsed omadused hülgama.

14-23

Kes jääb neutraalseks ja transtsendentaalseks, teades, et toimivad üksnes omadused, kes on vankumatu ja rahulik, kes vaatab õnnele ja kannatustele ühtemoodi.

Selgitus: Selles värsis jätkab Krišna kirjeldust, märkides, et inimene, kes on tõusnud üle omaduste, jääb neutraalseks ja transtsendentaalseks, teadvustades, et toimivad üksnes materiaalse looduse omadused. Ta on vankumatu oma vaimses teadvuses, rahulik ja vaatab õnnele ja kannatustele ühtemoodi, laskmata end kõikuda. Selles värsis selgitab Krišna, et inimene, kes on suutnud vabaneda iha, viha ja ahnuse mõjust, võib sooritada tegusid, mis soodustavad eneseteostust, ja võiks lisada mõtte, et selline inimene läheneb järk-järgult kõrgeimale eesmärgile – vaimsele vabanemisele ja ühtsusele Jumalikuga.

14-24

Kes on tasakaalus, kelle jaoks kuldtükk, savitükk ja kivi on ühes väärtuses, kes on tark ja võtab ühtemoodi vastu nii soovitava kui ka soovimatu, kes on kindel ja kuulab ühtemoodi nii kiitust kui ka noomimist.

Selgitus: Selles värsis jätkab Krišna inimese omaduste iseloomustamist, kes on tõusnud üle kolme materiaalse looduse omaduse. Selline inimene on tasakaalus, tal ei ole vahet kulla, savi ja kivi vahel, sest ta on vabanenud materiaalsest väärtuste skaalast. Ta on tark ja võtab ühtemoodi vastu nii soovitava kui ka soovimatu, laskmata end välistest asjaoludest mõjutada. Ta on kindel oma veendumustes ja kuulab ühtemoodi nii kiitust kui ka noomimist, sest tema eneseteadvus ei sõltu välisest hinnangust. Selles värsis hoiatab Krišna, et see, kes ei järgi pühakirjade juhiseid ja vaimseid põhimõtteid, vaid tegutseb ainult oma kapriiside ja soovide järgi, ei saavuta ei vaimset täiuslikkust, ei tõelist õnne ega kõrgeimat eesmärki – vabanemist, ja võiks täpsustada, et tema elu on täis kannatusi ja pettumusi, sest see põhineb egoismil ja teadmatusel.

14-25

Kes suhtub ühtemoodi au ja häbisse, kes suhtub ühtemoodi sõpra ja vaenlast, kes on loobunud igasugusest materiaalsest tegevusest – sellise inimese kohta öeldakse, et ta on tõusnud üle materiaalse looduse omaduste.

Selgitus: Selles värsis lõpetab Krišna nende omaduste loetelu, mis on iseloomulikud inimesele, kes on tõusnud üle materiaalse looduse omaduste. Selline inimene suhtub ühtemoodi au ja häbisse, sõpra ja vaenlast ning on loobunud igasugusest tegevusest, mis on suunatud materiaalsete tulemuste saavutamisele. Tema tegevus on vaba egoismist ja teenib kõrgemat eesmärki.

14-26

See, kes täielikult pühendub vaimsele teenimisele ja mitte mingil juhul ei kaldu sellelt teelt kõrvale, tõuseb kohe üle materiaalse looduse omaduste ja saavutab Jumaliku teadvuse taseme.

Selgitus: Selles värsis avaldab Krišna, kuidas kõige efektiivsemalt tõusta üle materiaalse looduse omaduste – täieliku pühendumisega vaimsele teenimisele ehk Jumalale pühendatud tegevusele. See, kes mitte mingil juhul ei kaldu sellelt teelt kõrvale, tõuseb viivitamatult üle piirangute ja saavutab Jumaliku teadvuse taseme, s.t vaimse vabanemise.

14-27

Ja Mina olen alus Jumalikule teadvusele, mis on surematu, hävimatu ja igavene ning on kõrgeima õnne, Jumaliku armastuse loomulik seisund.

Selgitus: Selles värsis lõpetab Krišna neljateistkümnenda peatüki, avaldades, et Tema on alus Jumalikule teadvusele, mis on surematu, hävimatu ja igavene. See Jumalik teadvus on kõrgeima õnne ja Jumaliku armastuse loomulik seisund, mille poole kõik elusolendid püüdlevad. Krišna on kõige olemasoleva allikas ja sihtkoht. Selles värsis lõpetab Krišna peatüki, rõhutades pühakirjade tähtsust vaimsel teekonnal, ja võiks lisada mõtte, et inimene peab juhinduma pühakirjade juhistest, et mõista, mis on tema kohustus ja mis mitte, ning teades neid reegleid ja põhimõtteid, tegutsema nii, et järk-järgult vaimselt areneda.