13-1

Arjuna ütles: Oh, mu armas Krišna, ma soovin teada mateeriast ja Vaimust, kehast ja hingest, teadmistest ja teadmiste eesmärgist.

Selgitus: Selles värsis väljendab Arjuna oma soovi teada põhimõistetest, mis on vaimsel teel olulised. Ta soovib mõista mateeria ja Vaimu, keha ja hinge, teadmiste ja teadmiste eesmärgi mõisteid, mis on olulised, et mõista oma tõelist olemust ja suhteid Jumalikuga.

13-2

Kõrgeim Issand ütles: Seda keha, oh, Kuntī poeg, nimetatakse väljaks ja seda, kes seda välja tunneb, nimetatakse välja tundjaks.

Selgitus: Selles värsis annab Krišna definitsioonid kehale kui väljale ja hingele kui välja tundjale. Keha on tegutsemise väli, kuid hing on see, kes seda välja ja selles toimuvat teadvustab.

13-3

Oh, Bharata järeltulija, mõista, et Mina olen teadja ka kõikides kehades, ja teadmine on arusaamine sellest kehast ja selle teadjast. See on Minu arvamus.

Selgitus: Selles värsis avaldab Krišna, et Tema on Kõrgeim Teadja, kes asub kõikides kehades. Ta ei ole mitte ainult individuaalse hinge teadja, vaid ka Ülim Hing, kes saadab iga elusolendit tunnistaja ja loaandjana, on teadlik. Ta rõhutab, et tõeline teadmine on arusaamine kehast ja selle teadjast – nii individuaalsest hingest kui ka Ülimast Hingest.

13-4

Nüüd, palun kuula Minu lühikest selgitust selle tegevusvälja kohta ja kuidas see on moodustatud, millised on selle muutused, kust see alguse saab, kes on selle välja teadja ja milline on tema mõju.

Selgitus: Selles värsis kutsub Krišna Ardžunat kuulama Tema selgitust tegevusvälja (keha), selle ehituse, muutuste, päritolu kohta, samuti välja teadja (hinge) ja tema mõju kohta. See selgitus aitab Ardžunal paremini mõista mateeria ja vaimu vastastikust mõju.

13-5

Neid teadmisi tegevusvälja ja tegevuse teadja kohta on kirjeldanud erinevad targad erinevates veedakirjades. Neid on eriti selgitatud Vedaanta-suutras, kus põhjused ja tagajärjed on täielikult põhjendatud.

Selgitus: Selles värsis märgib Krišna, et teadmised tegevusvälja ja selle teadja kohta ei ole midagi uut, vaid neid leidub erinevates veedakirjades, mida on kirjeldanud iidsed targad. Ta tõstab eriti esile Vedaanta-suutra, kus seda teemat on üksikasjalikult käsitletud, loogiliselt põhjendades põhjuseid ja tagajärgi.

13-6

Viis jämedat elementi, vale ego, arukus, avaldumatu, kümme meelt ja mõistus, viis meelte objekti.

Selgitus: Selles värsis hakkab Krišna loetlema välja ehk keha koostisosi. Viis jämedat elementi on maa, vesi, tuli, õhk ja eeter – ruum, kus avalduvad ülejäänud elemendid. Vale ego on ekslik ettekujutus endast kui kehast. Arukus on võime mõelda ja analüüsida. Avaldumatu on peen aine, millest kõik tekib. Kümme meelt hõlmavad viit tajumeelt (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) ja viit tegutsemismeelt (rääkimine, haaramist, käimist, eraldamist ja sigitamist). Mõistus on sisemine instrument, mis töötleb informatsiooni. Viis meelte objekti on heli, kompimine, vorm, maitse ja lõhn.

13-7

Soov, viha, õnn, kannatused, kogu keha, elumärgid ja veendumus – seda kõike kokku peetakse tegevusväljaks ja selle muutusteks.

Selgitus: Selles värsis jätkab Krišna tegevusvälja ehk keha avaldumiste kirjeldamist. Soov ja viha, õnn ja kannatused on emotsioonid, mis tekivad kehas. Kogu keha on välja avaldumine, mis hõlmab nii jämedaid kui ka peeneid elemente. Elumärgid on keha funktsioonid, mis hoiavad elus. Veendumus on sügavalt juurdunud uskumused, mis juhivad tegusid. Kõik need avaldumised on allutatud muutustele ja on osa tegevusväljast.

13-8

Alandlikkus, lihtsus, vägivallast hoidumine, sallivus, ausus, teenimine tõelist vaimset õpetajat, puhtus, vankumatus ja enesekontroll.

Selgitus: Selles värsis hakkab Krišna loetlema omadusi, mis on vajalikud, et saada tõelisi teadmisi ja vabaneda tegevusvälja piirangutest. Alandlikkus tähendab oma ego vähendamist. Lihtsus tähendab loobumist tühjadest sõnadest ja teesklusest. Vägivallast hoidumine tähendab mitte füüsilist ega emotsionaalset kahju teistele. Sallivus tähendab võimet taluda raskusi ja ebamugavusi. Ausus tähendab tõepärasust sõnades ja tegudes. Teenimine tõelist vaimset õpetajat on oluline, et saada õiget juhatust vaimsel teel. Puhtus viitab nii välisele kui ka sisemisele puhtusele. Vankumatus tähendab kindlat kinnipidamist vaimsetest põhimõtetest. Enesekontroll tähendab võimet kontrollida oma soove ja impulsse.

13-9

Loobumine meelelise naudingu objektidest, vabanemine valest egost ja arusaamine kurjusest, mis on omane sünnile, surmale, vanadusele ja haigustele.

Selgitus: Selles värsis jätkab Krišna omaduste loetlemist, mis aitavad vabaneda kiindumusest materiaalsesse maailma. Loobumine meelelise naudingu objektidest tähendab mitte alluda ülemäärasele soovile. Vabanemine valest egost tähendab aru saada, et me ei ole keha, vaid igavene hing. Arusaamine kurjusest, mis on omane sünnile, surmale, vanadusele ja haigustele, aitab mõista materiaalse eksistentsi kannatuste täis olemust ja motiveerib otsima vaimset varjupaika.

13-10

Mittekiindumine laste, naise, maja ja ülejäänud külge, ühtlane meel soovitava ja soovimatu juuresolekul.

Selgitus: Selles värsis rõhutab Krišna vajadust vabaneda ülemäärasest kiindumusest perekonda ja omandisse, samuti säilitada tasakaalukas meel nii soodsates kui ka ebasoodsates olukordades. See ei tähenda, et tuleb perekond maha jätta või kohustusi ignoreerida, vaid vabaneda emotsionaalsest sõltuvusest ja arendada sisemist rahu.

13-11

Pidev ja puhas vaimne teenimine Minale, viibimine eraldatud kohtades, eraldumine rahvahulkadest.

Selgitus: Selles värsis räägib Krišna pidevast ja puhtast vaimsest teenimisest kui olulisest praktikast vaimsel teel. Viibimine eraldatud kohtades ja eraldumine rahvahulkadest aitab keskenduda vaimsele praktikale ja vältida tarbetuid segajaid. See ei tähenda täielikku isolatsiooni ühiskonnast, vaid teadlikku valikut keskkonna kasuks, mis soodustab vaimset kasvu.

13-12

Enesetundmise olulisuse teadvustamine ja filosoofiline Absoluutse Tõe otsimine – seda kõike Ma kuulutan teadmiseks ja kõike, mis erineb sellest, mitteteadmiseks.

Selgitus: Selles värsis lõpetab Krišna eelnevalt loetletud omaduste ja põhimõtete kokkuvõtte, kuulutades need tõelisteks teadmisteks. Enesetundmise olulisuse teadvustamine ja Absoluutse Tõe otsimine on vaimse kasvu nurgakivid. Kõik, mis erineb nendest põhimõtetest, on mitteteadmine, mis takistab vaimset edenemist. Need teadmised aitavad inimesel vabaneda materiaalse maailma piirangutest ja läheneda Jumalikule.

13-13

Nüüd ma selgitan sulle, mida on vaja teada, ja seda teades sa tunned igavest. Seda nimetatakse Kõrgeimaks Tõeks, millel pole algust ja mis on Minule allutatud. See asub väljaspool selle materiaalse maailma põhjuseid ja tagajärgi.

Selgitus: Selles värsis tähistab Krišna üleminekut Kõrgeima Tõe ehk Jumaliku selgitusele. See Tõde on igavene, ilma alguseta ja asub väljaspool materiaalses maailmas toimivaid põhjus-tagajärg seadusi. See on allutatud Temale kui Kõigekõrgemale Isandale.

13-14

Kõikjal on Tema käed ja jalad, Tema silmad, pead ja näod ning Tal on kõikjal kõrvad. Nii läbistab Kõrgeim Hing kõike.

Selgitus: Selles värsis kirjeldab Krišna kujundlikult Kõrgeima Hinge kõikjalviibimist. Kuigi Jumalikul pole materiaalset keha, on Tema kohalolu ja mõju tunda kõikjal. Ta on kogu olemasoleva allikas ja ülalpidaja ning Tema teadvus läbistab kogu loodut.

13-15

Kõrgeim Hing on kõikide meelte algne allikas, kuid Ta ise on ilma meelteta. Ta on seotuseta, kuigi on kõikide olendite ülalpidaja. Ta on transtsendentne materiaalsele loodusele ja samal ajal on Ta kõigi nende omaduste valitseja.

Selgitus: Selles värsis jätkab Krišna Kõrgeima Hinge transtsendentse loomuse selgitamist. Ta on kõikide meelte algne allikas, kuigi Tal endal pole materiaalseid meeleorganeid. Ta on millegagi seotuseta, kuid samal ajal hoiab Ta alal kõikide olendite olemasolu. Ta on kõrgemal materiaalse looduse omadustest (headus, kirg ja pimedus), kuid samal ajal on Ta nende omaduste valitseja ja juhib neid.

13-16

Kõrgeim Tõde asub väljaspool ja seespool kõiki olendeid, liikuvaid ja liikumatu. Kuna Ta on peen, ei saa seda materiaalsete meeltega mõista. Kuigi Ta on väga kaugel, on Ta ka kõigile lähedal.

Selgitus: Selles värsis rõhutab Krišna Kõrgeima Tõe kõikehõlmavat kohalolu – nii väljaspool kui ka seespool kõiki olendeid, liikuvaid ja liikumatu. See on nii peen, et seda ei saa materiaalseid meeltega haarata. Kuigi Kõrgeim Tõde võib tunduda kaugel ja kättesaamatu, on see ka väga lähedal, kuna asub igaühe südames.

13-17

Kuigi Kõrgeim Hing näib olevat jagatud kõikide olendite vahel, pole Ta kunagi jagatud. Ta on üks tervik. Kuigi Ta on kõikide elusolendite ülalpidaja, tuleb aru saada, et Ta neelab kõik alla ja loob kõike.

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna, et kuigi Kõrgeim Hing võib tunduda jagatud, kuna asub igas elusolendis, on see tegelikult üks tervik ja jagamatu. Ta on kõikide olendite ülalpidaja, kuid samal ajal ka looja ja hävitaja, kes neelab kõik endasse. See värss rõhutab Jumaliku ühtsust ja kõikehõlmavat olemust.

13-18

Ta on kõikide valguskehade valguse allikas. Ta on väljaspool mateeria pimedust ja on avaldamata. Ta on teadmised, Ta on teadmiste objekt ja Ta on teadmiste eesmärk. Ta asub kõikide südames.

Selgitus: Selles värsis kirjeldab Krišna Kõrgeimat Hinge kui kogu olemasoleva valguse allikat, mis asub väljaspool mateeria pimedust. Ta on avaldamata ja transtsendentne. Ta on nii teadmised, teadmiste objekt kui ka teadmiste eesmärk ning Ta asub igaühe südames kui kõige olemasoleva kese ja juht.

13-19

Nii ma sulle lühidalt selgitasin tegevusvälja (keha), teadmisi ja teadmiste objekti. Ainult Minu ustavad teenijad võivad seda täielikult mõista ja seeläbi saavutada Minu olemuse.

Selgitus: Selles värsis võtab Krišna kokku eespool antud selgituse keha, teadmiste ja teadmiste objekti kohta. Ainult Tema ustavad teenijad, kes on end Temale pühendanud, saavad täielikult aru neist õpetustest ja seeläbi saavutada Tema jumaliku olemuse.

13-20

Tuleb teada, et mateeria ja elusolendid on alguseta. Nende ümberkujundamised ja materiaalsed omadused tulenevad mateeriast.

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna, et nii mateeria kui ka elusolendid (hinged) on igavesed ja alguseta. Kõik ümberkujundamised ja omadused, mida me materiaalses maailmas näeme, tulenevad mateeria vastastikmõjust, mitte hingest.

13-21

Öeldakse, et loodus on kõikide materiaalsete põhjuste ja tagajärgede allikas, kuid elusolend on põhjus erinevatele kannatustele ja naudingutele selles maailmas.

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna looduse ja elusolendi rolli materiaalses maailmas. Loodus on kõikide materiaalsete põhjuste ja tagajärgede allikas, see loob kehasid ja tingimusi. Elusolend kogeb selles materiaalses keskkonnas erinevaid kannatusi ja naudinguid sõltuvalt oma vastastikmõjust loodusega ja selle omadustega.

13-22

Seega järgib elusolend materiaalses looduses eluteid, nautides kolme materiaalse looduse omadust. See juhtub seetõttu, et ta puutub kokku mateeriaga. Nii kogeb ta head ja halba erinevates olemasoluvormides.

Selgitus: Selles värsis jätkab Krišna elusolendi kogemuse selgitamist materiaalses maailmas. Elusolend naudib kolme materiaalse looduse omaduse mõju ja see kokkupuude mateeriaga määrab, et elusolend sünnib erinevates olemasoluvormides, kogedes nii head kui halba.

13-23

Kuid kehas on veel üks transtsendentne nautija, ja see on Jumal, Ülim omanik, kes on kohal kui ülevaataja ja sanktsioneerija ning keda nimetatakse Ülihingeks.

Selgitus: Selles värsis paljastab Krišna, et kehas on lisaks individuaalsele hingele veel üks – Ülihing, kes on transtsendentne nautija, Jumal ja Ülim omanik. Ta on kohal tunnistaja, ülevaataja ja sanktsioneerijana kõikidele tegudele, mida individuaalne hing teeb.

13-24

See, kes mõistab seda õpetust elusolendist, mateeriast ja nende koostoimest, saavutab kindlasti vabanemise. Ta ei sünni enam siia, olenemata tema praegusest seisundist.

Selgitus: Selles värsis rõhutab Krišna, et elusolendi, mateeria ja nende koostoime mõistmine on tee vabanemisele taassünni tsüklist. See mõistmine aitab aru saada, et hing ei ole keha ja et see on igavene ja muutumatu. See, kes seda õpetust tõeliselt mõistab, ei sünni enam materiaalsesse maailma, olenemata tema praegusest seisundist või asjaoludest. Mõistmine on vaimse vabaduse võti.

13-25

Mõned näevad meditatsiooni abil endas Ülihinge, teised teadmiste arendamise kaudu, aga veel teised isetu tegevuse kaudu.

Selgitus: Selles värsis viitab Krišna kolmele peamisele teele, kuidas inimesed võivad jõuda Ülihinge teadvustamiseni: mõtlus, enese uurimine ja Jumala teenimine. Igaüks neist teedest sobib teatud inimtüübile ja arusaamise tasemele.

13-26

On veel neid, kes vaimseid teadmisi tundmata hakkavad kummardama Kõigekõrgemat, kuuldes Temast teistelt. Kuna nad on altid autoriteete kuulama, tõusevad ka nemad sünni ja surma teelt kõrgemale.

Selgitus: Selles värsis räägib Krišna nendest, kes ise vaimseid teadmisi omandamata hakkavad kummardama Kõigekõrgemat, kuuldes Temast autoriteetsetest allikatest. Ka sellised inimesed võivad tänu oma soovile juhiseid kuulata ja järgida sünni ja surma tsüklist kõrgemale tõusta.

13-27

Oo, Bharata suguvõsa parim, tea, et kõik, mis eksisteerib – nii liikuv kui ka liikumatud – on vaid tegutsemisvälja ja välja tundja ühendus.

Selgitus: Selles värsis võtab Krišna kokku, et kõik, mis materiaalses maailmas eksisteerib, nii liikuv kui ka liikumatud, on tegutsemisvälja (keha) ja välja tundja (hinge) ühenduse tulemus. See koostoime on kõige olemasoleva alus ja et keha ja hing on omavahel seotud, kuid samal ajal erinevad.

13-28

See, kes näeb, et Ülihing saadab individuaalset hinge kõikides kehades ja et ei hing ega Ülihing ei hävine igavesti muutuvas kehas, näeb tõeliselt.

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna, et tõeliselt näha tähendab näha Ülihinge kohalolu kõikides kehades, saates individuaalset hinge. Nii hing kui ka Ülihing on igavesed ja ei hävine, kuigi keha on häviv, ja et see arusaam on tõelise vaimse nägemise alus.

13-29

See, kes näeb Ülihinge võrdselt kõikjal ja igasühes, ei põlga oma mõistusega iseennast. Seeläbi ta läheneb transtsendentaalsele eesmärgile.

Selgitus: Selles värsis juhib Krišna tähelepanu, et see, kes suudab näha Ülihinge võrdset kohalolu kõikjal ja igasühes, ei lase oma mõistusel end põlata ja eksitada. Selline arusaam aitab läheneda transtsendentaalsele eesmärgile – vaimsele vabanemisele ja ühtsusele Jumalikuga.

13-30

See, kes näeb, et kõik tegevused teeb keha, mis on loodud mateeriast, aga hing ei tee midagi, näeb tõeliselt.

Selgitus: Selles värsis rõhutab Krišna, et tõeline arusaam on teadvustada, et kõik tegevused materiaalses maailmas teeb keha, mis on loodud mateeriast, aga hing ise on mittetegija. Hing on ainult vaatleja ja tema tõeline olemus on transtsendentne ja mitte seotud keha tegevustega.

13-31

Kui arukas inimene lakkab vaatamast erinevatele olenditele vastavalt nende materiaalsetele kehadele ja näeb, et hinged on levinud kõikjal, saavutab ta Ülima Tõe mõistmise.

Selgitus: Selles värsis selgitab Krišna, et arukas inimene, kes suudab tõusta kehapiiridest kõrgemale ja näha hinged kõikjal, saavutab Ülima Tõe mõistmise. See mõistmine tähendab näha kõigi olendite vaimset ühtsust ja teadvustada nende sidet Jumalikuga.

13-32

Need, kes vaatavad igaviku silmadega, võivad näha, et hing on transtsendentne, igavene ja väljaspool mateeria omadusi. Oo, Kuntī poeg, kuigi hing puutub kokku materiaalse kehaga, ei tee ta midagi ja ei ole seotud.

Selgitus: Selles värsis märgib Krišna, et need, kes vaatavad maailma igaviku silmadega, s.t vaimse arusaamaga, näevad, et hing on transtsendentne, igavene ja asub väljaspool materiaalse looduse omaduste mõju. Kuigi hing puutub kokku materiaalse kehaga, ei tee ta tegelikult midagi ja ei ole seotud keha tegevustega.

13-33

Üleüldine õhk ei segune oma peenuse tõttu millegagi. Nii ka hing, kes teadvustab Jumalikku, ei segune kehaga, kuigi viibib selles.

Selgitus: Selles värsis kasutab Krišna sarnasust õhuga, mis oma peenuse tõttu ei segune millegagi, et illustreerida, kuidas hing, kes teadvustab Jumalikku, jääb kehaga sidumata, kuigi viibib selles. Siin võrreldakse õhku pigem eetriga kui atmosfääriõhuga ja hinge vaimne olemus võimaldab tal jääda materiaalse maailma mõjudest vabaks.

13-34

Oo, Bharata suguvõsa järeltulija, nagu Päike üksi valgustab kogu seda Universumit, nii valgustab ka üksainus elusolend, kes on kehas, kogu keha teadvusega.

Selgitus: Selles värsis kasutab Krišna Päikese sarnasust, et selgitada, kuidas kehas olev hing valgustab kogu keha teadvusega. Nagu Päike, olles üks, valgustab kogu Universumit, nii annab ka hing, kuigi on üks, teadvuse kogu kehale.

13-35

Need, kes teadmiste silmadega näevad erinevust keha ja keha tundja vahel ning mõistavad vabanemisprotsessi mateeria köidikutest, saavutavad ka kõrgeima eesmärgi.

Selgitus: Selles värsis lõpetab Krišna peatüki, rõhutades, et need, kes teadmiste silmadega suudavad näha erinevust keha ja hinge vahel, ning mõistavad vabanemisprotsessi materiaalse maailma köidikutest, saavutavad kõrgeima vaimse eesmärgi – vabanemise ja ühtsuse Jumalikuga. See arusaam on vaimse valgustumise võti ja võimaldab saavutada kõrgeima eesmärgi.