Moosese esimene raamat, 2. peatükk: Loomislugu koos selgitustega
1. Nõnda said lõpetatud taevas ja maa ja kõik nende väed.
Salm: Vaimseks saanud inimene jätkab enesetäiendamist, püüeldes kõrgeima hüve poole.
Põhjendus: "Taevas ja maa" sümboliseerivad inimese sisemist ja välimist olemust, mis on saavutanud vaimse harmoonia. "Kogu töö lõpuleviimine" tähendab sisemise täiuslikkuse saavutamist.
2. Ja Jumal lõpetas seitsmendal päeval oma töö, mis Ta oli teinud, ja hingas seitsmendal päeval kõigist oma töödest, mis Ta oli teinud.
Salm: Kui inimene saavutab kõrgeima hüve, tema sisemine võitlus vaibub ja ta astub vaimse rahu seisundisse.
Põhjendus: "Seitsmes päev" sümboliseerib vaimse rahu seisundit, kus sisemine võitlus on lõppenud. "Jumala puhkus" peegeldab harmoonia ja täiuslikkuse saavutamist.
3. Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses selle, sest Ta oli sellel hinganud kõigist oma töödest, mis Jumal oli teinud ja teinud.
Salm: See vaimse rahu seisund on püha, sest see tuleb kõrgeimast jõust ja annab inimesele tõelise rahu.
Põhjendus: "Seitsmenda päeva õnnistamine ja pühitsemine" sümboliseerivad vaimse rahu seisundi pühadust ja selle tähtsust inimese elus.
4. See on taeva ja maa lugu nende loomisel, päeval, mil Jehoova Jumal maa ja taeva tegi.
Salm: Nii kujuneb ja areneb inimene, otsides kõrgeimat hüve ja vaimset rahu.
Põhjendus: "Taeva ja maa päritolu" sümboliseerib inimese vaimse kasvu ja arengu protsessi.
5. Ja kõik väljataimed polnud veel maa peal ja kõik väljataimed polnud veel tärganud, sest Jehoova Jumal polnud veel vihma maa peale lasknud ja inimest polnud, et maad harida.
Salm: Inimese väline olemus on alguses alateadlik ja viljatu.
Põhjendus: "Põõsas ja rohi" sümboliseerivad inimese välise olemuse puudujääke ja vaimse hüve puudumist.
6. Aga udu tõusis maast ja kastis kogu maa pinda.
Salm: Inimese sisemisest olemusest tõuseb vaimne jõud, mis puhastab ja elavdab tema välist olemust.
Põhjendus: "Udu" sümboliseerib vaimset jõudu, mis tõuseb inimese seest ja mõjutab tema välist olemust.
7. Ja Jehoova Jumal valmistas inimese maa tolmust ja hingas tema ninasse eluhinge; ja inimene sai elavaks hingeks.
Salm: Kõrgeim jõud hingab elu inimese välimisse olemusse ja see saab vaimselt teadlikuks.
Põhjendus: "Inimese loomine maapõrmust" sümboliseerib inimese välise olemuse elustamist. "Eluhingamise sissepuhumine" tähendab vaimse elu sisenemist inimesse.
8. Ja Jehoova Jumal istutas aia Eedeni idaossa ja pani sinna inimese, kelle Ta oli valmistanud.
Salm: Inimene asetatakse vaimsesse paradiisi, kus ta saab kasvada ja ennast täiendada.
Põhjendus: "Aed Eedenis" sümboliseerib vaimset paradiisi, kus valitsevad armastus ja harmoonia. "Ida" esindab kõrgeimat jõudu, mis on kogu hea ja tõese allikas.
9. Ja Jehoova Jumal pani maast kasvama kõik puud, mis on ilusad vaadata ja head toiduks; ka elu puu aia keskel ja hea ja kurja tundmise puu.
Salm: Selles vaimses paradiisis kasvavad puud, mis sümboliseerivad vaimset tõde ja head.
Põhjendus: "Puud" sümboliseerivad vaimseid tõdesid ja vaimset head. "Elupuu" esindab armastust kõrgeima jõu ja kaasinimeste vastu. "Hea ja kurja tundmise puu" sümboliseerib võimet eristada tõde valest.
10. Ja Eedenist läks välja jõgi, et aeda kasta, ja sealt jagunes see neljaks haruks.
Salm: Sellest paradiisist voolab jõgi, mis sümboliseerib tarkust.
Põhjendus: "Jõgi" sümboliseerib tarkust, mis tuleb kõrgeimast jõust.
11. Esimese nimi on Piison; see on see, mis voolab ümber kogu Havilaa maa, kus on kuld.
Salm: Esimene jõgi sümboliseerib vaimset arusaama, mis tuleb armastusest.
Põhjendus: "Piison" sümboliseerib vaimset arusaama. "Havila maa" peegeldab hinge, mis on võimeline tajuma vaimset tõde ja head.
12. Ja selle maa kuld on hea; seal on bedelium ja oniksikivi.
Salm: Selles vaimses arusaamas asuvad headus ja tõde.
Põhjendus: "Kuld" sümboliseerib vaimset head. "Bdellium ja oonüks" esindavad vaimset tõde.
13. Ja teise jõe nimi on Gihon; see on see, mis voolab ümber kogu Kuusi maa.
Salm: Teine jõgi sümboliseerib vaimsete küsimuste mõistmist.
Põhjendus: "Giihon" sümboliseerib vaimsete küsimuste mõistmist. "Kuši maa" sümboliseerib hinge, mis on võimeline tajuma vaimseid teadmisi.
14. Ja kolmanda jõe nimi on Tigris; see on see, mis voolab Assuri idaküljel. Ja neljas jõgi on Eufrat.
Salm: Kolmas jõgi sümboliseerib võimet eristada head kurjast. Neljas jõgi sümboliseerib vaimseid teadmisi.
Põhjendus: "Hiddekel" sümboliseerib eristamisvõimet. "Assüüria" peegeldab ratsionaalset meelt. "Eufrat" sümboliseerib vaimseid teadmisi.
15. Ja Jehoova Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda seda harima ja hoidma.
Salm: Inimesel on lubatud nautida kõiki häid asju, mis asuvad vaimses paradiisis, kuid ei tohi neid pidada enda omaks.
Põhjendus: "Aia harimine ja valvamine" sümboliseerib inimese kohust hoolitseda oma vaimse kasvu ja arengu eest, unustamata, et kogu headus tuleb kõrgeimast jõust.
16. Ja Jehoova Jumal käskis inimesele, öeldes: Kõikide aia puude viljast võid sa vabalt süüa,
Salm: Inimesel on lubatud kogeda vaimset tõde ja head.
Põhjendus: "Kõigi aiapuude viljade söömine" sümboliseerib vaimse tõe ja vaimse hea ilmutust ja vastuvõtmist.
17. aga hea ja kurja tundmise puust ära söö, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa kindlasti surema.
Salm: Inimesel pole lubatud proovida kogeda vaimset tõde ja head ainult oma jõudu ja kogemusi kasutades.
Põhjendus: "Hea ja kurja tundmise puu" vilja söömine sümboliseerib katset kogeda vaimset tõde ja head ainult oma mõistuse ja kogemuste abil. "Surm" tähendab vaimse elu kaotamist.
18. Ja Jehoova Jumal ütles: Ei ole hea, et inimene üksi on; Ma teen talle abilise, kes on tema jaoks sobiv.
Salm: Inimene ei saa vaimset elu täielikult üksi realiseerida, ta vajab ühendust kõrgeima heaga.
Põhjendus: "Üksindus" sümboliseerib inimese võimetust realiseerida vaimset elu täielikult ilma ühenduseta kõrgeima jõuga.
19. Ja Jehoova Jumal valmistas maast kõik väliloomad ja kõik taeva linnud ning tõi need inimese juurde, et näha, kuidas ta neid nimetab; ja kuidas inimene iga elusolendi nimetab, see jääb tema nimeks.
Salm: Inimesele on antud võime eristada erinevaid vaimseid olekuid.
Põhjendus: "Loomad ja linnud" sümboliseerivad erinevaid vaimseid olekuid, mida inimene on võimeline eristama.
20. Ja inimene andis nimed kõigele karjale ja taeva lindudele ja kõigile väliloomadele; aga inimesele ei leidunud abilist, kes oleks olnud tema jaoks sobiv.
Salm: Kuigi inimene suudab eristada neid vaimseid olekuid, igatseb ta ikkagi ühendust kõrgeima heaga.
Põhjendus: Isegi kui inimesel on võime eristada vaimset tõde ja valet, otsib ta ikkagi ühendust kõrgeima heaga.
21. Ja Jehoova Jumal laskis inimese peale sügava une; ja kui ta magas, võttis Ta ühe tema ribidest ja sulges selle koha lihaga.
Salm: Inimesele on antud võime tunda ja olla teadlik oma välisest olemusest.
Põhjendus: "Sügav uni" sümboliseerib inimese seisundit, kui ta on avatud kõrgeima jõu mõjule. "Ribi" sümboliseerib inimese välist olemust.
22. Ja Jehoova Jumal valmistas ribist, mille Ta oli võtnud inimesest, naise ja tõi ta inimese juurde.
Salm: Inimese väline olemus elustatakse ja ühendatakse inimese sisemise olemusega.
Põhjendus: "Naise loomine ribist" sümboliseerib inimese välise olemuse elustamist ja selle ühendamist tema sisemise, vaimse olemusega.
23. Ja inimene ütles: See on nüüd kont minu kontidest ja liha minu lihast; teda nimetatakse naiseks, sest ta on võetud mehest.
Salm: Inimene mõistab oma välise ja sisemise olemuse ühtsust.
Põhjendus: "Luu minu luudest ja liha minu lihast" sümboliseerib inimese välise ja sisemise olemuse ühtsust.
24. Seepärast jätab mees oma isa ja ema ja hoiab oma naise poole, ja nad saavad üheks lihaks.
Salm: Inimese sisemine ja väline olemus moodustavad ühtse terviku.
Põhjendus: "Mees jätab maha oma isa ja ema" sümboliseerib inimese eraldumist varasematest vaimsetest seisunditest. "Liitub oma naisega" sümboliseerib ühendust uue vaimse seisundiga.
25. Ja nad olid mõlemad alasti, inimene ja tema naine, ja nad ei häbenenud.
Salm: Inimene, kes elab kooskõlas vaimse tõe ja heaga, tunneb sisemist rahu ja harmooniat.
Põhjendus: "Alastus" sümboliseerib sisemist puhtust ja süütust. "Häbi" sümboliseerib patu teadvustamist.
Sellel veebilehel antakse lühendatud ülevaade 1. Moosese raamatust, mis põhineb Emanuel Swedenborgi (1688-1772) teosel "Arcana Coelestia" (1756). Ta uskus, et 1. Moosese raamat sisaldab taevaseid saladusi ja vaimseid õpetusi, mida ei saa täielikult mõista ainult sõnasõnalisest tekstist lähtuvalt. Swedenborg soovis paljastada need sügavamad tähendused, et aidata inimestel paremini mõista oma elu ja vaimselt areneda.